Eesti positsioon Euroopa Liidu koroonaviirusesse nakatumise tabelis näitab selgelt, et oleme tõusnud nüüdseks viiendale kohale näitaja poolest, mis puudutab 14 päeva juhtumeid 100 000 elaniku kohta:

  1. Portugal 1190
  2. Tšehhi 914
  3. Hispaania 843
  4. Sloveenia 762
  5. Eesti 569
  • EL keskmine 359


Ka Tartu ülikooli iganädalase reoveeuuringu jooksvad leiud näitavad pea kõikjal Eestis viiruse tõusvat kõrget taset, mis lubab ennustada nakatumise tõusu lähemate nädalate perspektiivis. Reovette jõuab viirus varem, kui ta inimesele sümptomeid tekitab ja arsti juurde pöörduma ärgitab.

On teada, et valitsus otsustas poolteist nädalat tagasi piiranguid üle-eestiliselt ühtlustada. Harju- ja Ida-Virumaal neid ka leevendati: taasavati söögi- ja peokohad ning inimestel tekkis uuesti võimalus rühmatrennidest ja joogatundidest osa võtta. Eestis on kogu Euroopa kõige leebemad koroonapiirangud, kuid seetõttu on mõned riigid valmis Eestit riiki sisenemise musta nimekirja kandma.

Uurisime Tartu ülikooli viroloogiaprofessorilt ja valitsuse teadusnõukoja liikmelt Irja Lutsarilt, kas piirangute kaotamine tundub talle täna tagasi vaadatuna mõistlik otsus. Lisaks küsisime, kas Eesti võikski nüüd kasvava vaktsineerimise taseme ja leevenenud piirangutega liikuda teadlikult karjaimmuunsuse tekke suunal ning püüda praegune kõrge nakkuvusnäitaja võimalikult valutult üle elada.

Irja Lutsari sõnul oleme nakatumisnäitajate poolest küll kõrgel kohal, kuid samas on meie riik siiani rahuldavalt funktsioneerinud. Ta kinnitas ka seda, et piirangute ühtlustamine oli õige otsus.

Edasi lugemiseks:
1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega