Musk ja Bezos on ennegi avalikkuse ees verbaalselt kähmelnud, nende konfliktidel on vähemalt 15 aasta pikkune ajalugu, seekord aga pole kerget leppimist vist oodata. Panused on kõrged: kumbki tahab maailmale uue põlvkonna interneti-püsiühendust pakkuda, aga teine justnagu segab.
Tüli algas, kui Musk palus USA föderaalselt sidekomisjonilt (FCC) luba mõned internetiühendust jagavad Starlink-satelliidid senisest madalamale orbiidile liigutada. Neid hoiab käigus ta asutatud-juhitud erakosmosefirma SpaceX.
Amazon sekkus, kuna selline idee ohustas Amazoni harufirma Kuiper Systems võrreldavat plaani satellitide teel püsiühendust pakkuda.
Amazoni soov oli lubada SpaceX-i satelliidid tiirlema kuni 580 kilomeetri kõrgusele, kuni on kindel, et need ei hakka Kuiperi sidet häirima, mille satelliidid hakkavad Maa ümber tiirlema senise plaani järgi vahemikus 590–630 km.
Kui see avalikkuse ette jõudis, süüdistas SpaceX Amazoni konkurentsi lämmatamises ja eksitavate väidete esitamises side häirimise kohta.
Musk torkas Twitteri-säutsu teel lisaks, et Amazon saab oma süsteemi käima heal juhul alles paari aasta pärast. Starlinki satelliite on praeguseks orbiidil juba 1035 ja teenus toimib beetakujul alates möödunud augustist. Sellel on juba USAs, UK-s ja Kanadas 10 000 kasutajat.
Amazon ei saanud sellele muidugi vastamata jätta. Firma esindaja selgitas avalikkuse ees, et Kuiperi süsteem loodi Starlinki mitte häirima, aga SpaceX tahab nüüd oma süsteemi muuta.
See võivat kaasa tuua nii sidehäireid kui ka suurema ohu, et satelliidid orbiidil kokku põrkavad. Nii et hoopis SpaceX tahtvat konkurentsi lämmatada.
Mis saab edasi?
Bezos teatas 2. veebruaril, et astub oma asutatud ja juhitud Amazoni tööst millalgi aasta kolmandas veerandis kõrvale, et muudele asjadele pühenduda. Vahepeal jõuab ta Muskiga satelliitide üle kiselda teoreetiliselt muidugi küll ja küll, jääme ootama.
Kuulduste järgi kavatseb Amazonist "erru minev" Bezos põhiasjaks võtta oma kosmoseimpeeriumi arendamise.
Ta asutas 2000. aastal erakosmosefirma Blue Origin, aga pole saanud sellega kõige muu kõrvalt nii palju tegelda, kui tahaks. BO pole veel ei inimesi ega kaupa ilmaruumi saatnud ega (lennumasinate vahendusel) rahvusvahelist kosmosejaama külastanud.
Kui Bezos tõesti põhitähelepanu ilmaruumile suunab, võib tema ja Muski konkurents muidugi veelgi tiheneda. Muski firma SpaceX on selles vallas juba palju korda saatnud ning jagelus satelliitide üle lisab niigi pingelistele suhetele oma mõru kirsi torditükil.
Kes tahab olla Starlinki esimeste tellijate hulgas, võib end selle kodulehel kirja panna. Kuutasu on 99 USA dollarit, stardikomplekt 499, deposiit samuti 99. Käibemaks ja kohaletoimetamise tasud ka veel otsa.
Eestis peaks Starlinkiga liitumise võimalus avanema järgmisel aastal. Hetkel kõigub ühenduskiirus 50–150 Mbit/s vahel ja viide on 20–40 ms.
