Keskkonnaministeeriumi veeosakonna peaspetsialisti Hendrik Põldoja sõnul tuli mitmed veekogud nimekirjast välja arvata põhjusel, et looduses ei ole need enam eraldi veekogudena eristatavad.
„Mõni on tänaseks kinni kasvanud või soostunud, mõni on hävinenud paisu purunemise või allalaskmise tõttu, mõned jõel paiknevad paisjärved ei ole enam aga jõest eristatavad," loetles Põldoja veekogude kadumise põhjuseid.
Ajalooks said Lehetu järv (Harju maakond), Kuusikjärv (Hiiu maakond), Vasavere Mustjärv (Ida Viru maakond), Paslepa järv ja Mägeri järv (Lääne maakond), Nõvajärv (Lääne-Viru maakond), Sahkri järv ja Rebastemäe järv (Põlva maakond), Viltina Roolaht ja Raka järv (Saare maakond), Pupastvere järv ja Kentsi järv (Tartu maakond), Mustjärv (Valga maakond), Väike Kaugjärv (Võru).
Paisjärvedest on nimekirjast välja jäetud Joaveski paisjärv (Harju maakond), Vendelini veskijärv (Jõgeva maakond), Laastre paisjärv ja Tuudi paisjärv (Lääne maakond), Arkna paisjärv (Lääne Viru maakond), Kiviküla paisjärv ja Sahkri paisjärv (Põlva maakond), Maidla paisjärv (Rapla Peedu paisjärv ja Lõve paisjärv (Tartu maakond), Sarapuu paisjärv (Valga maakond), Nahkle paisjärv ja Veski paisjärv (Viljandi maakond) ning Seveli paisjärv (Võru).
Vooluveekogude nimistust on välja arvatud Uulu kanal, sest andmete täpsustamise käigus on selgunud, et tegu on Ura jõe alamjooksuga. Samuti on välja arvatud Lidva jõg i , mis ei asu Eesti piirides.
Samas on nimekirja täiendatud nende veekogudega, mida varem nimekirjas ei olnud, kuid mis vastavalt veeseaduses sätestatud kriteeriumitele peaksid avalikult kasutatavad olema.
Uue veekoguna on aga nimestikku lisatud näiteks endisel karjääri alal asuv Rummu järv Harjumaal. Jõgevamaa on saanud juurde Kõpu tiigi, Aidu ehk Kivioja järve, Võrumaa Suur Saarjärve ja Väikese Saarjärve ning Tartumaa Kabina järve. Järvamaale on vahepeal tekkinud aga Lokuta paisjärv.
Järvi on Eestis hetkel kokku 657, paisjärvi 207 ja vooluveekogusid ehk jõgesid, ojasid ja kraave 499.
Avalikult kasutataval veekogul on lubatud supelda, harrastada veesporti, liikuda jääl, võtta vett ning püüda kala. Kallasrada on sellistel veekogudel samuti avalikuks kasutamiseks - veekogu ääres viibimiseks ning kaldal liikumiseks. Kallasraja laius on laevatatavatel veekogudel kümme meetrit ning teistel veekogudel neli meetrit.
