Teadlased on loonud energiatiheda (10 korda enam kui näiteks liitiumioonakudel!) vesinikupasta, mille abil probleemi lahendada, kirjutab Accelerista.com.
Seni on vesinikuautode “kütust” hoitud balloonides umbes 700-baarise rõhu all. Need balloonid on rasked ning vähendavad märgatavalt eelist, mis vesinikul on liitiumioonakude ees – energiatihedus. Lisaks pole sel põhjusel vesinik praktiline kütus ka näiteks mootorratastele või rolleritele.
Kuid Fraunhoferi instituudi teadlased on loonud viisi vesinikku kompaktsemalt kaasas kanda. Esiteks kombineeritakse magneesium vesinikuga (350 kraadi ja kuue atmosfääri juures), et saada magneesiumhüdriid. Lisatakse ester ja metallisool ning tulemus on ülaloleval pildil nähtav hall pasta, mille nimeks anti Powerpaste.
See hall ollus on kuni 250 kraadini täiesti stabiilne ning sisaldab kõvasti rohkem energiat kui sama kaaluga vesinikuballoon. Seetõttu lubatakse, et pastat kütusena kasutavad autod saavad “paagitäiega” sõita vähemalt sama palju – kui mitte rohkem – kui bensiiniga.
Kuidas see vesinikuautos toimib?
See pasta surutakse sobivatesse salvedesse ning nende vahetus on väga mugav ja kiire. Energia kätte saamiseks ja kasutamiseks segatakse pasta veega, mispeale eraldub vesinik, mis käitab harjumuspärast elektriajamit. Kusjuures pool vesinikust tuleb omakorda veest, millega pastat segatakse.
Fraunhoferi teadlased ei piirduks aga ainult autodega: pastaga laetud salvesid saaks kasutada ka droonides, elektritarvikutes, veokites, rongides, lennukites… Logistiliselt poleks tanklate pastaga varustamine keeruline, sest ei vaja liigutamiseks kulukat eritehnikat.
Kuidas on lood aga selle pasta tootmisega? Vaja on kuumust, rõhku… Kas energiatihedusse on sisse arvestatud ka kasutatav vesi? Kui palju vett kulub? Mis saab üle jäävast magneesiumist?
Nagu ikka uue asja puhul, on küsimusi ja agasid palju. Kuid kindlasti on tegu järjekordse arenguga puhta energia vallas, mille silma peal hoida ning millel on kahtlemata potentsiaali.
