See tähendab, et kasutaja ei saa PIN-kalkulaatorit, salasõna või biomeetriat kasutades enam siseneda riigiportaali ja veel osadesse riigi e-teenusesse. Jätkuvalt toimib kõik ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-ID vahendusel.
"Muudatus ei mõjuta erasektori teenuseid: pankade e-teenustesse saab PIN-kalkulaatoriga siseneda ka pärast 1. märtsi," ütles RIA elektroonilise identiteedi osakonna juht Mark Erlich.
Riigi autentimisteenusega on liitunud 49 asutust oma 215 infosüsteemiga. Neist 21 asutust oma 38 teenusega pakuvad (veel kuni 1. märtsini) pangalingiga sisenemist, mh:
- Eesti Interneti Sihtasutus (Registreerija portaal)
- Eesti Jahimeeste Selts
- ePRIA
- HARNO (Õppeinfosüsteem Tahvel)
- HITSA (HarID)
- HTM (haridusportaal edu.ee)
- Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda
- Kultuuriministeeriumi toetuste menetlemise infosüsteem
- Maaeluministeerium (põllumajandusvaldkonna kliendiportaal, taimekool.agri.ee)
- MKM (ehitisregister, elektrooniline mereinfosüsteem, tehnilise järelevalve infosüsteem)
- Notarite Koda (iseteenindus)
- RIA (Riigiportaal eesti.ee ja RIHA)
- Riigimetsa Majandamise Keskus (metsakasvatuse töövõtja töölaud)
- SMIT (nt relvalubade taotluskeskkond, PPA koduv ID-kaardi taotlemiskeskkond, lühiajaliste töötamise teenus, väärteomenetluse portaal)
- Spordikoolituse ja -teabe SA (Eesti spordiregister)
- Statistikaamet (statistika juhtimislaud)
- Tallinna linnakantselei (huvi.tallinn.ee)
- Transpordiameti (e-teenindus ja teekasutustasu iseteenindus)
Kas probleem puudutab paljusid inimesi?
Pangalingi toe kadumine mõjutab kuni 7000 inimest, ainult panga kaudu logib sisse ca 4000. See moodustab vaid ligi ühe protsendi kõikidest autentimistest riigi autentimisteenuses.
Riigi autentimisteenuses tehti mullu oktoobris 1,85 miljonit, novembris 2,16 miljonit, detsembris kaks miljonit ning tänavu jaanuaris 2,4 miljonit päringut, neist umbes üks protsent pangalingi kaudu (kuude lõikes vastavalt 1,26%, 0,91%, 0,82% ja 0,74%).
Riigi autentimisteenuses tehti jaanuaris 45 asutuse 210 teenuses kõigi autentimisvahenditega kokku ligi 2,4 miljonit päringut. Pangalingi kaudu siseneti 17 680 korda.
Jaanuarikuu statistika järgi tehti 96,5% pangalingi kaudu autentimistest RIA, Transpordiameti, HARNO, SMIT ja MKMi teenustes. Kokku sisenesid inimesed pangalingi kaudu 17 680 korda, sh Riigiportaali ligi 9000 korda.
ID-kaardi ja mobiil-ID kasutamise kohta leiab rohkelt infot ja juhendeid portaalist www.id.ee.
Miks RIA pangalingist loobub?
2018. aasta sügisel jõustus eIDASe rakendusakt, mis kohustas tagama euroliidu elanikele piiriülest ligipääsu avaliku sektori e-teenustele võrdväärsete või tugevamate eID-lahendustega kui see, mida nõutakse oma kodanikelt ja elanikelt.
Seetõttu on avaliku sektori e-teenuse osutajal oluline teada, millise tagatistasemega eID-vahendit kasutatakse teenusesse sisenemisel.
Eesti riigi väljastatavad eID-vahendid (ID-kaart ja mobiil-ID) said 2018. aastal „kõrge“ tagatistaseme ning 2019. aastal sai ka Smart-ID siseriikliku „kõrge“ hinnangu.
Pangalingi kaudu on võimalik kasutada muid vahendeid, mis enamasti on panga enda lahendused (PIN-kalkulaator, salasõna, äpp jm).
Nendel lahendustel pole aga tagatistaseme hinnangut ning kui avaliku sektori e-teenustes selliseid lahendusi aktsepteeritakse, kohustab see e-teenuse omanikku aktsepteerima ka teiste euroliidu riikide eID-vahendeid, mis on saanud vähemalt "märkimisväärse“ hinnangu.
