RMK kampaania: harvester Süvahavva metsas on kliimakangelane
(120)
„Raiet teevad RMK-le partnerettevõtete töötajad, pildil harvesterijuht Kaupo Süvahavva kandis. Kui mets saab piisavalt vanaks, võib selle maha võtta ja seotud süsiniku sahvrisse tallele panna - teha sellest pikka aega kestvaid puittooteid.🛷🎸⌚️Tehes metsas tarku otsuseid ja vähendades süsinikujalajälge, oleme kliimakangelased! 👏" kõlab RMK eile avalikustatud kampaaniasõnum.
Paraku ühtegi positiivset vastukaja see kampaania saanud ei ole, pigem vastupidi.
„Kui mets saab piisavalt vanaks, on saanud temast liigirikas elukeskkond nii loomariigile kui ka inimesele. Mets kui elukeskkond on eestlaste kõige suurem vara," kirjutab üks inimene.
„Miks ei seisa RMK metsa kui tervikliku ökosüsteemi ja kohaliku kultuuri alusmaastiku eest. Kohalikud inimesed näevad, kogu maailm näeb, et siinsed metsad ei vaja hetkel mitte majandamist vaid kaitset," jätkab teine.
Valminud on ka esimesed meemid, kus kampaaniat võrreldakse muu hulgas kunagiste nõukogude kampaaniate rahukangelastega:
Mida arvab kampaaniast ja sellele järgnenud vastukajadest aga RMK ise? Seda, et tekkinud poleemika on „selge märk ühiskonna võõrandumisest igapäevase metsamajandamise teemadel".
RMK pressiesindaja Sille Adres ütles Fortele, et RMK kogu aastat hõlmava teavituskampaania raames on keskuse eesmärgiks tutvustada RMK tegevusi igas tegevusvaldkonnas ja harvesteride kasutamine kuulub tema normaalse igapäevase metsamajandamist puudutava töö hulka.
„Me ei soovi kuidagi varjata, mis tegelikult metsas toimub ja sellest tingitult ongi antud kampaania ellu kutsutud," ütles Ader. „Kui ei oleks harvesterijuhti, poleks meil ka puitu, millest valmistatud tooted, olgu need siis ehitised, -mööbel või hoopis keemiliselt töödeldud puidust valmistatud riided ja ravimid, on parimaks alternatiiviks suure keskkonnajalajäljega naftast tehtud toodetele."
Ta viitas, et ka ÜRO kliimateadlaste raport toob välja, et metsade majandamine, sh uuendusraie ehk lageraie leevendab kliimamuutusi.
„Metsa majandamine tekitab emotsioone, ent vaatame fakte näiteks Euroopa metsade statistika kohta - siit selgub, et Eesti metsade tagavara on viimase 30 aasta jooksul kasvanud ligi 100 mln tihumeetrit, sellest pool majandusmetsades," ütles Ader.
„Siinjuures on oluline teada, et RMK teeb aastas raiet ainult 1% riigimetsast, korrastades seejärel koheselt ala ja istutades lankidele uue metsapõlve. Samuti on oluline teada, et 1/3 riigimetsast on range kaitse all, kus metsa ei majandata," lisas ta.
KOMMENTAAR: TOTAALNE ROHEPESU
Rainer Vakra, keskkonnaspetsialist ja riigikogu keskkonnakomisjoni esimees (2014―2019)
"Ma saan aru, et keegi kuskil kabinetis mõtles, et paneks õige neile puukallistajatele argumentidega vastu hambaid. Keeruline on selliste sammudega saavutada metsandusealast ühiskondlikku kokkulepet. Mõeldud - tehtud. Aplausi saatel esitatakse väide, et maha võetud puust tehakse kauakestvaid puittooteid, mis seob süsinikku sadadeks aastateks nö sahvrisse.
Õige, aga esiteks on see puu kogumassist vaid osa, mida saab kasutada puittoodete tegemiseks. Teiseks lageraie käigus lendavad peenemad puusellid paberipuuks ja osad kohe ahju. Mul on RMK le hea ettepanek. Palun visake see reklaam kompostikasti ja selle tootmiseks ning levitamiseks kuluva raha eest jätke puid raiumata. Ja inimlikult on mul nii kahju sellest harvesterimehest, kes on teenimatult sattunud ajupesu masinavärki. Ühesõnaga totaalne rohepesu."
