On teada, et puudest on abi linnakeskkonna jahutamisel, stressi vähendamisel, õhust süsinikdioksiidi neelamisel ja loodusliku mitmekesisuse toetamisel.

Nüüd on ilmnenud veel üks põhjus puid armastada — Saksamaal 9751 Leipzigi elaniku osalusel läbi viidud uurimus annab mõista, et puud võivad aidata tõrjuda inimeste depressiooni.

Kogukondade vaimse tervise seisundi hindamiseks kasutati elanike endi subjektiivsete aruannete asemel neile välja kirjutatud antidepressandiretseptide hulka, mida kõrvutati iga linnapiirkonna tänavatel kasvavate puude hulgaga.

Rohelise lehestiku nähtavus inimese kodust mitte kaugemal kui sada meetrit seondus välja kirjutatud antidepressantide väiksema hulgaga. See avastus võib osutuda väga kasulikuks linnaplaneerijatele, tervishoiutöötajatele ja valitsusorganitele.

Antidepressantide vähenenud kasutamise seos linnatänavatel kasvavate puude hulgaga torkas eriti silma ühiskondlik-majanduslikult halvemini toime tulevate rahvastikurühmade juures. Tulemus annab mõista, et haljastus võib toimida lihtsa ja taskukohase vaimset tervist edendava ning tervishoius valitsevat ebavõrdsust vähendava meetmena.

See on hea uudis, sest puid on linnatänavatele suhteliselt lihtne istutada ja nende hulka on võimalik suurendada ilma oluliselt suurema planeerimiseta.

Kui ühiskondlik-majanduslik toimetulek kõrvale jätta, osutus tänavatel nähtavate puude tegur pärast muude depressiooniriski-tegurite nagu tööga hõivatus, sugu, vanus, kehakaal jne arvessevõtmist üsna marginaalseks.

See võib tähendada, et just nimelt neil inimestel, kes depressiooniga seoses kõige rohkem abi vajavad, on looduslähedasemast keskkonnast kõige rohkem kasu.

Sajameetrine raadius oli uurimuse juures olulise tähtsusega tegur — suurema hulga tänavapuude olemasolu suuremal territooriumil ei mõjutanud antidepressandi-retseptide hulka märkimisväärselt. Samamoodi osutus suuresti ebaoluliseks puude liik.

Mõistagi on uuring mõneti piiratud — näiteks ei tarvita sugugi mitte kõik depressioonis inimesed antidepressante ja linnaelanike vaimset tervist võivad mõjutada muudki tegurid.

Statistiline analüüs näitab siiski seost, mis on piisavalt tugev väitmaks, et ainuüksi puude olemasolu linnakeskkonnas võib parandada haljastatud linnaosade elanike meeleolu.

Teadlaste hinnangul tuleks tulevikus uurida muudegi linna-haljasalade mõju depressiooniriskile ning keskenduda põhjalikumalt eri tüüpi ja kasvu puudele, kuna mõned neist võivad elanikkonna meeleolu kergitada keskeltläbi rohkem kui teised.