Norm tähendab klimatoloogias pika ajavahemiku (vähemalt 30 aasta) andmete keskmist. Tänase aasta algusega täitusid järjekordsed kolm aastakümmet ehk vahemik 1991–2020.
Kui eri paikade ilmastikku saab võrrelda mitmel viisil, näiteks mõõtes õhutemperatuuri või sademete kogust, siis kliima võrdlemiseks on kõige objektiivsem kasutada nn kliimanormi mõistet.
„Kliimanormid aitavad võrrelda erinevate piirkondade kliimat ja näiteks kuidas tänavuse jaanuarikuu ilm erineb keskmisest jaanuarikuu ilmast.
Väikesed muudatused aasta keskmistes temperatuurides jäävad tavainimesele märkamatuks, ent üleilmsetes ilmakeskustes jälgitakse keskmiste temperatuuride tõusu globaalsete kliimamuutuste kontekstis äärmise tähelepanelikkusega“, ütleb Keskkonnaagentuuri juht Taimar Ala.
Ka keskmise globaalse temperatuuri väikse murdosa tõus võib mõjutada otseselt inimkonna tervist, taime- ja loomariiki, maailmamajandust ja kogu selle infrastruktuuri.
Uute kliimanormide järgi on Eestis aasta keskmine õhutemperatuur 6,4 °C, mis on eelmise perioodiga (1981–2010) võrreldes 0,4 °C võrra kõrgem.
Kuude lõikes on Eesti keskmine õhutemperatuur peaaegu kõikidel kuudel tõusnud, mõnel juhul rohkem, mõnel vaid pisut.
Kõige rohkem on ilm muutunud detsembris: keskmine õhutemperatuur on tõusnud 1,0 °C võrra. Veebruari ja novembri keskmine õhutemperatuur tõusis 0,7 °C, oktoobri oma püsib sama. Mai on muutunud vaid 0,1 °C.
Uutele kliimanormidele üleminek tuleneb WMO (Maailma meteoroloogiaorganisatsiooni nõuetest, riigiti on avaldamise aeg erinev, sõltuvalt sellest, kui palju aega kulub andmeanalüüsiks.
„Meie riigi ilmateenistuses tehti vajalikud ettevalmistused ära juba eelmisel aastal, seega oli meil võimalik kohe aasta alguses uued normid kasutusele võtta,“ ütleb Taimar Ala.
WMO nõue lubab lühiajalist perioodi (kuu või aasta) hinnata uue kliimanormi järgi. Kliimamuutuse puhul tuleb endiselt kasutada standardnormi 1961–1990. Kuna kliima on järjest soojenenud, näitab iga hilisem norm väiksemat muutust kui võrdluses 1961–1990 normiga.
Eesti uus aasta keskmine sademete summa on 661 mm ehk 10 mm vähem kui varasemal perioodil.
Eesti Keskkonnaagentuur vastutab riikliku keskkonnaseire korraldamise eest ning annab prognoose ja hoiatusi keskkonna, sh ilmateenuse valdkonnas.
