INTERVJUU | Eesti kõrge ametnik: jutt, et Estonia viis põhja allveelaev, on lihtsalt jabur

Juba enne seda, kui 2020. aasta sügisel oli keegi näinud Rootsi filmimehe Henrik Evertssoni dokfilmi Estonia hukust, kuulutati, et rootslasel on tõesti - nagu filmi pealkirigi ütleb - leid, mis muudab kõike. Forte uuris Eesti Ohutusjuurdluse Keskuse juhilt Jens Haugilt, milles see leid seisnes ja kas see tõesti midagi muutis.

Ametlik uurimiskomisjon, kuhu kuulusid eksperdid Soomest, Rootsist ja Eestist, jõudis järeldusele, et Estonia hukutas vöörivisiir - parvlaeva veepealne osa, mis tõstetakse üles sõidukite ja muu lasti pardale laskmiseks.

Komisjoni liikmete järelduse kohaselt ei vastanud 1979. aastal ehitatud Estonia visiiri ohutuse ja töökindluse tehnilised nõuded kaasaegsetele nõuetele. Tugevas tormis ja Estonia liiga suure kiiruse tõttu ei suutnud tema visiir vastu pidada lähenevate lainete löökidele, mis viisid selle rebenemiseni. Pärast seda tungisid tormilained lastiruumi. Mõne minutiga tõi see kaasa järjest suureneva kreeni parempoolsesse pardasse.

Kui komisjoni järeldused avaldati, hakati sarnastel parvlaevadel katastroofi kordumise vältimiseks vöörivisiire kinni keevitama. Saksamaal peeti aga komisjoni järeldusi vastuvõetamatuks. Estonia ehitanud firma väitis, et nende laev peab vastu palju suurematele koormustele ja visiir ei saa sellistes oludes küljest kukkuda.

Pärast Estonia hukku ilmus massiliselt pööraseid vandenõuteooriaid, millest enamus lähtub eeldusest, et Estonia uputati pardal oleva osa lasti tõttu. Näiteks räägiti veoautodesse peidetud suurest narkolastist. Ühe kõige esimese vandenõuteooria järgi olevat meeskond teada saanud, et politsei neid Stockholmis ootab ja nad olevat üritanud autosid merel visiiri avades välja lükata.

Teise vandenõuteooria järgi olevat Estonial veetud mingeid nõukogude päritolu salarelvi. Seda võimalust kinnitas kaudselt Rootsi tolliasutuste üks juht Sven Peter Olsson, kes tunnistas hiljem, et 1994. aastal oli tollil tõesti Rootsi armeega kokkulepe, mille kohaselt autosid, mille koormaks oli vene sõjaväelastelt ostetud elektroonika, mis läks laevale Tallinna sadamas.

Tõsi, uurimiskomisjon leidis, et antud konkreetse reisi puhul ei ole tõendeid sõjaväelasti olemasolu kohta Estonia pardal.

Sellest hoolimata läksid liikvele teooriaid, mille kohaselt võisid parvlaeva hävitada Vene eriteenistused, et takistada sõjasaladuste väljavedu, või siis hoopis vastupidi, lääne eriteenistused, keda ähvardas ebaseaduslike operatsioonide päevavalgele tulemine.

Sügisel pakkus Henrik Evertssoni film „Estonia - leid, mis muudab kõike" Eesti ühiskonnas palju kõneainet. Kui palju andis see spetsialistidele uut teadmist?

Faktilist teadmist lisandus nii palju, et laevakeres on kaks auku, mis olid enne dokumenteerimata.