Uusi andmeid COVID-19 uute variantide kohta laekub pidevalt; seni on uudised suhteliselt head – vähemalt mis puudutab kahe juba saadavaloleva vaktsiini tõhusust nende vastu, kirjutab BioSpace.

Pfizeri ja BioNTechi COVID-19-vaktsiinid paistavad toimivat tõhusalt Lõuna-Aafrika viirusevariandi (501Y.V2) kolme võtmetähtsat mutatsiooni kandva geenmuundatud viiruse vastu.

Laboriandmed näitasid, et vaktsiinid saavad tõenäoliselt hakkama Lõuna-Aafrika variandis esinevate mutatsioonide E484K ja N501Y neutraliseerimisega.

Möödunud nädalal teatasid Pfizer ja BioNTech, et nende vaktsiinid on tõenäoliselt sama tõhusad Ühendkuningriigi viirusevariandi (B.1.1.7) vastu.

Moderna vaktsiin paistab olevat tõhus Lõuna-Aafrika variandi vastu, ent Ühendkuningriigi variandi vastu on selle toime nähtavasti nõrgem — viirusevastaste antikehade tiitrid osutusid kuus korda madalamateks.

Praegu töötab Moderna välja abivaktsiini, mille võiks olemasolevale kaheannuselisele vaktsiinikuurile lisada, et see Lõuna-Aafrika viirusevariandi vastu paremat kaitset pakuks. Seni pole veel selge, kuidas peaks toimuma sellise vakstiinikava heakskiitmise protsess.

Moderna teadaandel pole nende uuringud tuvastanud, et vaktsiin Ühendkuningriigi viirusevariandi B.1.1.7 antikehade tiitreid võrreldes varasemate viirusevariantidega vähem neutraliseeriks.

Sarnaselt Modernaga on Pfizer ja BioNTech teatanud, et ehkki nende vaktsiinid peaksid uute viirusevariantide vastu tõhusad olema, on ettevõtted valmis reageerima kohe, kui esile peaks kerkima mõni selline variant, mis nende loodud vaktsiinide suhtes immuunseks osutub.

Samas tuleb nentida, et üks Columbia ülikooli uurijate (seni eelretsenseerimata) uurimus, milles kasutati teistsugust metodoloogiat, näitas vaktsiinide tekitatud antikehade märkimisväärselt väiksemat tõhusust võitluses Lõuna-Aafrika viirusevariandiga.

Nood teadlased rakendasid vesikulaarse stomatiidi viirusel rajanevat pseudoviirust, mis on teist tüüpi viirus. Töö autorid usuvad, et nende pseudoviirusel saavutatud tulemusi tuleb veel kinnitada tõelise viiruse peal läbi viidavate katsetega.

Veel üks viirusevariant, Brasiiliast alguse saanud P.1 on samuti pildile trüginud. Mõned asjatundjad on väljendanud kartust, et too viirusevariant suudab inimese immuunsüsteemist mööda hiilida, ent selle hüpoteesi kinnituseks pole praegu veel eriti palju tõendeid.

„Too viirusevariant paneb olukorda seiravaid eksperte tõenäoliselt kõige rohkem muretsema. Võib öelda, et P.1 on pälvinud epidemioloogide väga-väga tõsise tähelepanu ja tekitab neile suurt muret," ütles USA-s tegutseva Harvardi ülikooli T. H. Chani nimelise rahvatervise teaduskonna epidemioloog William Hanage.