„Me peame oma liitlastega tegema väga tihedat koostööd. Kui me räägime, et siseriiklikult on kõige olulisem laiapõhine riigikaitse - me kõik peame valmis olema oma riiki kaitsma -, siis teine tugisammas on kindlalt liitlassuhted. Ja mitte ainult NATO vaid ka kahepoolsed suhted meie naabritega," ütles Kalle Laanet intervjuus Vikerhommikule.

Laanet viskas kivi eelmise valitsuse teatud liikmete kapsaaeda ja arvas, et ainult suured riigid saavad endale lubada teiste solvamist.

„Kui me läheme ja solvame oma naabrite peaministrit või teisi kõrgeid poliitikuid, siis mitte kuskilt poolt pole ju loota tihedat koostööd. Me ei ole suurriik, et me võiksime - vabandust väljenduse eest - käia ja lasta kellelegi kummikusse kogu aeg. Me peame sisse hingama rahulikult ja vaatama, kuidas me liitlasi leiame," ütles minister.

Mis puutub kaitse-eelarvesse, siis on ministri hinnangul kõige olulisem teada seda, millal ja millised ohud on Eestit reaalselt ohustamas.

„Ehk eelhoiatussüsteem on ääretult oluline - radarid, luure ja loomulikult selle baasilt tehtavad otsused," sõnas minister.

Kalle Laanet jättis vastamata saatejuhtidele küsimusele, kas on mõistlik tugevdada kaitsevõimet laenuraha eest - nagu seda plaanis endine valitsuskoalitsioon. Minister märkis, et kaitsekulud moodustavad selle aasta riigieelarvest 2,29 protsenti.

Muus seas kinnitas ta ka seda, et Prantsusmaa on märkinud, et Eesti tema jaoks üks tugevaim liitlane - eelkõige läbi missioonide Malis. „Üks näide sellest on see, et tänavu aasta märtsis peaks tooma oma liitlasväed ja tankid Eestisse kogu aastaks," ütles Laanet.