Inimese tervist võivad mõjutada ka elukaaslase geenid

Elukaaslaste geenid mõjutavad kaudselt inimese tervist ja käitumist, ilmneb teadusajakirjas Nature Human Behavior avaldatud uurimusest.

Ligi 81 000 paarilt kogutud andmete põhjal tuvastasid uurijad seoseid inimeste isikuomaduste ja nende partnerite genoomide vahel ning järeldasid, et umbes veerand neist olid põhjuslikud.

Mitu varasemat uurimust on esitanud tõendeid kaudsetest mõjudest loomade asurkondades ja paar uurimust isegi konkreetseid mõjusid inimestel — sh koolilaste kalduvus suitsetada ja nende haridusalane sooritus. Need uurimused annavad mõista, et ka inimesi mõjutab nende kaaslaste geneetiline kood.

Samas polnud selge, kui levinud taolised mõjud inimsuhetes on või kas need seosed on põhjuslikud või korrelatiivsed.

NHB-s ilmunud uurimuses kasutasid Ühendkuningriigis tegutseva Edinburgh’ ülikooli teadlased Euroopa juurtega 80 889 heteroseksuaalselt paarilt kogutud andmeid nende geneetika ning tervise ja elustiiliharjumuste kohta, mida talletatakse Ühendkuningriigi riiklikus biopangas.

Uurijad valisid välja 105 kompleksset omadust — s.t sellised, mida mõjutavad hulga geenide variatsioonid nagu pikkus, nikotiinitoodete tarvitamine ja kalduvus meeleolukõikumistele — ning otsisid statistilise mudeli toel seoseid iga üksikisiku personaalsete omaduste ja nende elukaaslase DNA vahel. Umbes pooltel uuritud omadustest paistis olevat mingi seos partneri geneetikaga.

Paljud neist seostest võisid johtuda homogaamiast ehk positiivsest partnerivalikust (ingl assortative mating). Nimelt esineb inimestel kalduvus eelistada enda omadele sarnaste omadustega kaaslasi, mis võib põhjustada andmetes nn libaseoseid (ingl spurious relationship).

Tüüpiline näide libaseosest on pikkus: pikka kasvu inimesed kalduvad eelistama pikka kasvu elukaaslaseid, lühikest kasvu inimesed aga lühemaid.

Uurijad kasutasid inimeste juhuslikkuse alusel valitud kombinatsioone matkivaid raalsimulatsioone, et näha, kas homogaamiast johtuvaid seoseid saab eristada tegelikest kaudsetest geneetilistest mõjudest.

Nad järeldasid, et umbes 25% seostest hõlmasid tõepoolest vähemalt mingil määral põhjuslikkust — ühe inimese genotüüp avaldas tuvastatavat mõju teise inimese fenotüübile.

Nende seoste hulgas oli mitu toiduvalikuga seonduvat omadust, nt katsealuste kalduvus süüa linnu- ja loomaliha, telerivaatamisele kulutatav aeg, kalduvus meeleolukõikumistele ja suitsetamisharjumus, ehkki rühm ei uurinud spetsiifilisi omadusi või geene üksikasjaliselt.

Käesolev analüüs ei tuvastanud põhjuslikku seost pikkusega, mis kinnitas uurijate veendumust, et nende meetod toimib.

Tulevikus läbi viidavad uuringud peaksid välja selgitama, kui suurel määral on võimalik kaudseid geneetilisi mõjusid eristada homogaamia-tekkelistest mõjudest.

Lisaks tuleb rõhutada, et osa Ühendkuningriigi biopangas talletatavatest andmetest on katsealuste iseendale antud hinnangud, mis tähendab, et uurijad peaksid järele kontrollima, kas hinnangud peegeldavad ka tegelikult inimeste omadusi ja käitumist.

Tuvastatud mõjusid põhjustavate mehhanismide mõistmiseks peaksid uurijad põhjalikumalt keskenduma konkreetsetele omadustele ning kasutama geneetilisi ja elustiili-andmeid, mida on samadelt inimestelt kogutud paljude aastate vältel. Uurijate kinnitusel tegeleb osa nende töörühma liikmetest juba sellise jätku-uuringu kavandamisega.

Andmed kaudsete geneetiliste mõjude kohta võivad tulevikus leida rakendust rahvatervise valdkonnas.