Kaks mõttekoda, Ember ja Agora Energiewende, avaldasid ühiselt uuringu, mille andmetel tootsid euroliidu riigid mullu rohkem taastuvat kui fossiilkütusel põhinevat elektrienergiat. Seda pole varem juhtunud.
Taastuvad ehk tuule-, päikese-, hüdro- ja bioelekter moodustasid EL-i mullusest toodangust 38%; veel aastake varem ehk tunamullu oli vastav näitaja 34,6%. Fossiilkütuste osakaal aga alanes energiavallas 37%-le.
Enamik taastuvenergiast tuli päikesest (15%) ja tuulest (9%). Aasta lõikes kasutasid senisest rohkem taastuvat energiat eelkõige Holland, Rootsi ja Belgia.
Kivisöe- ja tuumaenergia – need on eraldi kategooriad – osakaalud aga langesid mulluses arvestuses vastavalt 20% ja 10%-ni.
Gaas on oma suhtelise odavuse tõttu siiski euroliidus endiselt levinud energiaallikas. Selle kasutus küll langes mullu 4%, aga tulemus ületab 2015. aasta oma endiselt 14 protsendi võrra.
Kreeka, Holland ja Poola kasutasid energiatootmiseks gaasi isegi tunamullusest enam. See tähendab, et tuul ja päike trügivad energiatootmises pigem kivisöe, mitte gaasi asemele. Biomassi- ja hüdroenergia kasutus on samas viimase kolme aasta jooksul pigem paigalseisus, mitte laienemas.
Mõttekojad osutavad, et EL peab oma päikese- ja tuuleenergia tootmist kolmekordistama, et aastaks 2030 endale seatud rohelistest eesmärkidest kinni pidada.
"Pandeemiajärgsel majanduse taastumisel ei tohi lasta kliima kaitsmist aeglustada. Me vajame seega tugevaid kliimapoliitikaid nagu Green Deal, et püsiv progress jätkuks," ütleb Agora Energiewende direktor dr Patrick Graichen.
