Ebateadus suurendab vähki surnute arvu
Ostranderi ja tema kolleegide kinnitusel põhineb haikõhre ekstrakti kasutamine ekslikul uskumusel, nagu ei põeks haid vähki. Teadlase meelest näitab see, kui ohtlik võib olla rahvamasside irratsionaalsus.
Oma uurimistöös kirjeldab Ostrander rohkem kui 40 vähijuhtu haidel ja sarnastel liikidel 19. sajandi algusest tänapäevani. Ta loodab, et tema töö ei aita ainult väärata ekslikku ravipraktikat, vaid mõjub äratuskellana teaduslikult kirjaoskamatule ja loogikavabade käibeuskumuste kütkes vaevlevale üldsusele.
“Inimesed loevad kusagilt internetist või kuulevad kollasevõitu telesaatest, et haikõhreekstrakt ravib vähki. Kohe tormavad nad haikõhreekstrakti otsima, vaevumata ära ootama, mida ütleb selle kohta teadus,” kurjustab Ostrander. “See näitab, kui oluliselt on elektrooniline meedia suurendanud pseudoteaduse ohtu, tuues laiadesse rahvamassidesse ebatõed, mida interneti eelsel ajastul oleks lihtsalt veidrusteks peetud. Nüüd on neist saanud tõsised ohud ühis- ja keskkonnale.”
Haikõhreekstraktimaania otsest süüdlast pole raske kindlaks teha. Selleks on Eestiski näidatud ja üsna tõsiseks peetud telesaade “60 minutit”, mille autoriõigused kuuluvad USA telekanalile CBS. Just selles saates tutvustati 1993. aastal täiesti kriitikavabalt I. William Lane’i raamatut “Haid ei haigestu vähki”. Muuhulgas tunnistab Lane oma raamatus isegi, et haid siiski vähki haigestuvad ja pealkiri ei ole niivõrd faktitruu, kuivõrd lihtsalt irriteeriv. See aga ei veena enam televisiooni kaudu ülesköetud rahvahulki.
Ostrander toob välja hulgaliselt vigu, mida Lane oma raamatus teeb. Neist silmapaistvam on ehk arusaam, et kui hai kõhrluus sisalduvad ained blokeerivad hai organismis tõepoolest mõningaid vähitekitajaid, siis aitab kõhre ekstrakti suu kaudu sissevõtmine eranditult kõigi vähivormide vastu.