Oma peatselt kaitsmisele tulevas doktoritöös keskendus ütles töö autor Paul Fridtjof Mõtsküla peamiselt ühele kindlale lihashaigusele nimega arütmogeenne parema vatsakese kardiomöopaatia (ARVC). "Maakeeli lahti seletades tähendab see arütmiat või rütmihäireid põhjustavat südamelihasehaigust, mis eeskätt tabab südant paremalt poolt," ütles ta Novaatorile.

Doktoritöös püüdis Paul Mõtsküla muuta ARVC avastamist ja ravi tõhusamaks neljal moel. Töö peamises osas tegeles ta elektrokardiograafilise uurimismeetodi ehk EKG-ga.

Kuna lühikese mõõtmisajaga saadud tulemus võib olla mitmel moel vale, keskendus Mõtsküla 24 tunni pikkusele EKG-le ehk Holteri uuringule. "Me saame need 24 tundi salvestust läbi vaadata ja näha, kui palju erinevaid rütmihäireid on toimunud," seletab Mõtsküla.

Lisaks EKG-meetodi uuringule tegi Paul Mõtsküla oma doktoritöös veel kolm väiksemat uuringut. Südamehaiguste diagnostikaks enimkasutatav meetod on ultraheliuuring, millega on lihtsam kujutada südame vasakut poolt. Kolmas Mõtsküla uuring oli kirjeldav võrdlus, milliseid südamehaigusi esineb bordoo dogidel ehk tõul, millel esineb samuti rütmihäireid põhjustavaid südamehaigusi. Neljandas uuringus vaatles ta võimalusi uurida koerte südamehaigusi magnetresonantstomograafia ehk MRT abil.