Koroonaviiruse seire reoveest aitab avastada varjatud koldeid, sest viirus ilmub reovette juba paar nädalat enne kliiniliste haigusjuhtumite tuvastamist. See tähendab, et reovees on inimeste haigestumus näha palju varem, kui nakatunud teste lähevad andma.

Uuringu juhi, Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete professori Tanel Tensoni sõnul on üle Eesti kogutud proovide tulemused võrreldes eelmise nädalaga liikunud rohkem keskmist viirusekogust näitavale tasemele. Selle arvelt on mõnevõrra vähemaks jäänud nii väga väikese kui ka väga suure viirusekogusega proovide piirkondi.

„Tulemused näitavad, et nakkusohtlikke inimesi on hulgaliselt üle terve Eesti, mistõttu tuleks jätkuvalt hoiduda lähikontaktidest ja kasutada kõiki teisi nakkusohtu vähendavaid ettevaatusabinõusid," rõhutas Tenson.

Ainsad piirjonnad, kus reovee koroonaviiruse osakaalu näit on "rohelises" (mitte üle saja viiruse osakese milliliitris), on viimastel andmetel Viljandi ja Kuressaare.

Reoveeproove võetakse iga nädal kõigis maakonnakeskustes ja üle 10 000 elanikuga linnades. Proovide kogumisel teeb Tartu Ülikool koostööd Eesti Keskkonnauuringute Keskuse ja vee-ettevõtetega, kes käitavad linnade reoveepuhasteid. Proovide analüüsid tehakse Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi laborites.