Eestis määratakse koroonaviiruse tüüp tühisel osal proovidest

Eestis määratakse koroonaviiruse genoomi järjestus tühisel osal positiivsetest koroonatestidest, kuid just see on hädavajalik info selle kohta, millised viiruse mutatsioonid meil ringi liiguvad ja kas nende seas on ka eriti nakkavaid variante.

Statistika näitab, et Eestis on koroonaviiruse tuvastamise võimekuse tekkimisest 2020. aasta kevadest tehtud enam kui 726 969 viiruse SARS-CoV2 määramise testi. Esmaseid positiivseid teste on kokku olnud 39 212 ehk 5,4% testide koguarvust.

Tõsiasi on ka see, et Euroopa Komisjon pakkus sel nädalal liikmeriikidele välja, et need peaksid „kiiremas korras suurendama genoomi järjestuse määramist, nii et seda tehtaks vähemalt 5% ja soovitavalt 10% positiivsete testitulemuste puhul." Eesmärgiks selgitada välja koroonavriiuse tüvede areng või avastada uusi tüvesid.

Kuidas on täna lood Eestis?

Terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma ütles Fortele, et genoomi järjestus on tehtud vaid 400 positiivse proovi kohta ehk alla 1% kõigist eesti testidest.

Proove teeb hetkel Tartu Ülikool ja seda projekti KOROGENO-EST projekti raames. Selle uuringu eesmärgiks on sekveneerida ja analüüsida kuni 1800 Eestis nakkusi põhjustanud ja põhjustavat SARS-CoV-2 täisgenoomi. Mis on ikkagi väga väike protsent kõigist positiivsetest testidest.

Mari- Anne Härma sõnul arutab terviseamet erinevaid võimalusi, kas ja kuidas oleks võimalik 5% juhtudest sekveneerida. Ta arvas, et tõenäoliselt seda kiiresti teha ei ole võimalik nagu ka paljudes teistes Euroopa riikides.

„Praegune strateegia on selline, et saadame sekvineerimiseks sisse toodud juhtude proove ja erinevatest kolletest, kus tuvastame kiiremat levikutrendi ning valikuliselt osa S-geeni deletsiooniga juhtude proove," ütles ta.

Täpsem strateegia pidevalt uueneb ja sekveneerimise mahud ja rahastus on Tartu Ülikooliga arutamisel uuel nädalal. Seal hulgas ka võimalik vajalik lisarahataotlus.