Peente nikerdustega kaetud kaunis torkerelv pärineb analüüside põhjal vähemalt aastast 3000 e.m.a., mis teeb sellest Pürenee poolsaare eelajaloolistest töödeldud mäekristalli leidudest kõige tehniliselt täiuslikuma ja välimuselt muljetavaldavama.

Euroopa eelajaloolised inimesed valmistasid suurema osa tööriistu kaltsedonist (chert’ist ja tulekivist). Mäekristallist riistu oli keerulisem töödelda ja toorainet leidus vähe, mistõttu hinnati neid tõenäoliselt eriti nende ühiskondliku väärtuse tõttu.

Piltidel nähtav imekaunis 22 cm pikkune pistoda leidus ühes kaheksast megaliit-hauakambrist Sevilla lähistel asuvas Valencina de la Concepcióni väljakaevamispaigas, mida peetakse üheks olulisemaks Pürenee poolsaare pronksiaegse ajaloo uurimise allikaks.

Foto: Miguel Angel Blanco de la Rubia

Montelirio kuppelhauana tuntud hauakamber kaevati välja aastatel 2007–2010. See koosneb 39 meetri pikkusest koridorist, mis on ühendatud 4,75 meetrise läbimõõduga peakambriga, kust viib kitsam koridor teise kambrisse.

Uurijad leidsid kuppelhauast 25 inimese säilmed ja hulga hauapanuseid nagu kümnetest tuhandetest augustatud helmestest valmistatud ja merevaigust helmestega kaunistatud surilinad ja -rüüd, aga ka hulgaliselt tulekivist noolepäid, kullast terariistade kilde ja merevaigust esemeid.

Asjaolu, et leiud olid kuhjunud peakambri sissepääsu kõrvale, annab mõista, et seal toimus samamoodi ohverdamine nagu peakoridoris, kus leidus altarite ja muude ohvriandide, sh taimedega seonduvates kuhjades ka noolepäid, ehkki need olid kehvema kvaliteediga.

Mitme Montelirio kuppelhauast leitud naise ja ühe mehe surma põhjus usutakse olevat mürgitamine.

Väljakaevamispaiga läheduses ei leidu sedasorti kvartsi, millest pistoda valmistatud on, mis annab mõista, et vajalik materjal hangiti kusagilt kaugelt.

Mäekristallil toormaterjalina võis olla tähenduste- ja seosteküllane sümboolne tähendus; näiteks võidi sellega seostada elujõulisust, võluvõimeid ja seotust esivanematega.