Vastava analüüsi tegemine ja usaldusväärse vastuse saamine võib võtta aega mitu päeva aega ja kulutab lisaks ohtralt tervishoiusüsteemi ressursse.

Õnneks on USA-s tegutseva Carnegie Melloni ülikooli uurimisrühm töötanud välja nanomaterjalipõhise bioanduri, mis suudab veres antikehade hulka mõõta vaid 10–12 sekundiga. Analüüsi tegemine nõuab väga tillukest kogust — ainult viis mikroliitrit — verd.

Bioandur paikneb väikeses käsiseadmes, mis läkitab analüüsivastuse mobiilirakendusele. Seega ei ole vaja analüüsi laboratooriumisse saata.

Andur on väga täpne tänu 3D-prinditud krobelisele ja ebaühtlasele pinnale. Sellisele pinnale on võimalik kinnitada tavapärasest rohkem elektroode, ja mida rohkem on elektroode, seda rohkem antikehasid suudab andur tuvastada.

Vastne analüüsiplatvorm tuvastab tillukesest verepiisast viiruse kaht antikeha, S1-ogavalku (ingl spike S1 protein) ja retseptoriga seonduvat domeeni (RBD; receptor binding domain). Antikehade kontsentratsioon võib olla äärmiselt madal, kuid ometi tuvastatav isegi väiksemas ainehulgas kui üks pikomool (0,15 nanogrammi milliliitri kohta).

Tuvastamine toimub elektrokeemilise reaktsiooni käigus mikrovedelikunduslikus (ingl microfluidic) käsiseadmes, mis saadab analüüsitulemused peaaegu viivitamatult nutitelefonis töötavasse lihtsasse liidesesse.

Sellise analüüsimeetodi veaprotsent on väga väike, kuna antikeha ja seadmes kasutatava antigeeni vaheline sidumisreaktsioon on äärmiselt valikuline.

Anduri taas töökorda lähtestamine ei võta kauem kui minuti. Selleks kasutatakse madala pH-tasemega kemikaali, mis eraldab antikehad antigeenidest ja võimaldab sama anduriga analüüsida järgmiseid vereproove.

Samuti saab üht tüüpi antigeenid asendada teistega. Tänu sellele saab samal tehnoloogial rajanevat analüüsimist rakendada ka näiteks Ebola viiruse, HIV-i ja muude haiguste antikehade tuvastamiseks.

Lisaks Carnegie Melloni ülikoolile osalesid seadme arendamises Pittsburghi ülikool ja selle tervishoiu-uuringute keskus UPMC.