Tartu ülikool: juba 40 protsenti eestlasi vilistab kokkupuutele koroonahaigega
(417)
Kui eelmises uuringuetapis ütles kolmandik neid, kes olid arvatavasti nakatunuga kokku puutunud, et nad ei muutnud seejärel oma käitumist, siis seekord vastas nii juba 40%.
„Arvestades viiruse laia levimust, on ootuspärane, et nakatunutega kokkupuutujate arv on kasvanud. Teisalt on ohu märk, et varasemast suurem hulk inimesi ei võta seejärel oma elukorralduse muutmiseks midagi ette,” rääkis seireuuringu juht, Tartu ülikooli peremeditsiini professori Ruth Kalda.
Julgustav on tema sõnul siiski see, et endiselt kantakse väga hoolega maski ja hoitakse teistega vahet. 77% küsitletuid ütles, et oleks valmis laskma end koroona vastu vaktsineerida.
Koroonaviiruse levimuse seireuuringu käigus võeti 7.–18. jaanuaril proove 2362 inimeselt. Nende seast andis positiivse proovi 55 inimest, kellest üheksa olid haiguse läbi põdenud, 46 aga veel nakkusohtlikud. Seejuures olid ligi pooled ehk 45% nakatunuid haigustunnusteta.
Tulemustest järeldub, et Eestis on praeguse seisuga nakkusohtlik 2,3% täiskasvanud elanikest. See on umbes 24 400 inimest ehk iga 43. täiskasvanud elanik. Võrdluseks võib öelda, et enne jõule lõppenud uuringuetapi põhjal oli nakkusohtlike täiskasvanute osakaal 1,2% elanikkonnast.
Kalda sõnul pole neid tulemusi arvestades piirangute leevendamine lähemal ajal mõeldav.
„Selleks et vältida ohtu paari nädala pärast haiglaid üle koormata, on äärmiselt oluline, et kõik inimesed järgiksid kehtivaid ohutusabinõusid,” selgitas ta.
Väiksemates rühmades kogunemine ja riigisisene reisimine on sagenenud.
Kalda hinnangul näitavad küsitlusuuringu tulemused, et nakatumisnäitaja kasvu taga on tõenäoliselt pühadeaegsed külaskäigud ja väiksemad seltskondlikud kogunemised. Eelmise uuringuetapi tulemustega võrreldes on suurtel rahvaüritustel osalemine ja öine meelelahutusasutuste külastamine kahanenud üliväheseks.
Samal ajal on ennekõike noorte täiskasvanute seas sagenenud kuni 20-liikmelistes rühmades üritustel osalemine. Kui enne jõule tegi seda 30% vastanuid, siis seekord juba ligi pool noorema vanuserühma esindajaid. Noorte täiskasvanute seas on hoogustunud ka maakondadevaheline liikumine.
Kalda sõnul tuleks olukorras, kus vaktsineerimine on Eestis alles üsna algusjärgus ja viirus levib laialdaselt, suhtuda ka edaspidi väga tõsiselt kõigisse ettevaatusabinõudesse, mis aitavad viiruse levikut pidurdada.
„Praegune suur haigustunnusteta nakatunute hulk näitab, et on väga tähtis hoiduda vahetutest kokkupuudetest ja järgida vähimagi nakkuskontakti kahtluse korral eneseisolatsiooni reegleid. Vaid nii saame viiruse leviku tee ära lõigata,” ütles Kalda.
Seireuuringut teevad 17 teadlast viiest Tartu ülikooli instituudist. Partneritena aitavad kaasa Synlab ja Kantar Emor. Rohkem infot on koroonaviiruse levimuse seireuuringu kodulehel.
