Ekspert: peatage 5G, kuni selle ohutus pole kinnitatud

Peaksime üleilmselt peatama 5G telekommunikatsioonivõrkude kasutuselevõtu, kuni oleme kindlad, et see tehnoloogia on täiesti ohutu, nõuab teadusajakirjas Journal of Epidemiology & Community Health professor John William Frank Edinburghi ülikooli Usheri instituudist.

Professor kirjutab, et vandenõuteoreetikute juttudest hoolimata pole loomulikult mingisugust seost 5G ja COVID-19 levikul. Kuid on üks teine probleem: 5G jaoks vajalik saatjate tihedus tähendab, et rohkem inimesi puutub kokku raadiosageduslike elektromagnetväljadega (RF-EMF-id) ja seda tasemel, mi võib potentsiaalselt olla tervisele kahjulik, väidab professor John William Frank.

Tema sõnul pole tegelikult kelellgi täit ülevaadet sellest, mis tehnoloogiat 5G võrgu tekitamisel kasutatakse, nagu puudu ka kõikehõlmavad laboriuuringud RF-EMF bioloogiliste mõjude kohta inimorganismile.

Professor Frank kirjutab, et 5G kasutab palju kõrgema sagedusega (3 kuni 300 GHz) raadiolaineid kui varasemad võrgud ja selle suurema andmeedastusmahu võimaldamiseks kasutab see väga uut - ja ohutuse mõttes suhteliselt hindamata - tehnoloogiat.

5G olemuse juurde käib ka see, et saatjaid ja antenne tuleb paigaldada iga 100-300 meetri järel, ehk kordades tihedamalt kui madalaid sagedusi kasutatavate 2G, 3G ja 4G puhul.

Kusjuures, kui 4G-süsteemid suudavad ruutkilomeetri kohta teenindada kuni 4000 seadet, siis 5G-süsteemid ühendavad ruutkilomeetri kohta kuni miljon seadet. See tähendab ka 10 suuremaid andmeedastuskiirusi ja 1000 korda suuremat andmete mahtu.

„Ehkki viimase kümne aasta jooksul on 5G võimalike tervisekahjustuste kohta avaldatud mitmeid olulisi ülevaateid, on need olnud "erineva teadusliku kvaliteediga," märgib professor Frank.

Ka 5G ise pole lõplikult määratletud standard või termin - see hõlmab üsna erinevaid spetsiifilisi tehnoloogiaid ja komponente.

Tema sõnul näitavad hiljutised RF-EMF kohta koostatud laboratoorsed ülevaated, et kokkupuude võib avaldada laiaulatuslikku toimet, sealhulgas reproduktiivset, loote-, onkoloogilist, neuropsühhiaatrilist, naha-, silma- ja immunoloogilist toimet.

"Kuni me ei tea rohkem sellest, millesse me sattume, nii tervislikust kui ka ökoloogilisest vaatenurgast, peavad oletatavad majanduslikud kasumid ootama," lõpetab ta.