Taichi Itoh Jaapanist Kiushu ülikoolist ja ta kolleegid panid tähele, et mõned ained, mis ajavad inimestele une peale, evivad samalaadset toimet ka hüdradele, kirjutab ERR Novaator.

Hüdrad on väikesed mõne sentimeetri pikkused veeloomad ainuõõssete hõimkonnast, kel on olemas küll närvirakud, kuid need moodustavad üksnes hajusa võrgustiku. Kesknärvisüsteem neil puudub.

Itoh ja ta kolleegid ei saanud seetõttu mõõta hüdradel ajulaineid, mille muutuste järgi oleks uneseisundit võimalik tuvastada. Selle asemel jälgisid nad videokaamera vahendusel hoolega hüdrade liikuvust.

Unelaadsest seisundist andis märku loomakeste liikuvuse vaibumine. Vaatlustest selgus, hüdradel ei ole 24-tunnist une- ja ärkvelolekutsüklit, nagu loomadel enamasti tavaks.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena