Intervjuu teadlasega: miks loobuti koroonaviirusega võitlemisel ruumide ja pindade desinfitseerimisest

Kui kevadel puhkes koroonakriis, siis soovitati avalikke ruume kord päevas desinfitseerida kloori või piiritust sisaldavate ainetega. Forte uuris ehitusteadlasest akadeemikult Jarek Kurnitskilt, miks sellest viiruse teise laine ajal on loobutud.

Pandeemia puhkedes alustati kontoriruumide, trepikodade, liftide ja muude üldkasutatavate ruumide massilist desinfitseerimist. Mõnes riigis mindi lausa nii kaugele, et seda tegid erilistes kaitseülikondades inimesed, mis kevadisele paanikale vaid vinti peale keeras. Nüüd, teise laine ajal, on see kõik unarusse jäänud. Kas tähendab see seda, et inimese jaoks on ohtlik vaid otsene kokkupuude nakkusekandjaga ja näiteks, kui kuulete naabrit koridoris aevastamas, siis pole põhjust karta?

Eelmise aasta kevadel räägiti palju viiruse ellujäämisest ja edasikandumisest erinevatel pindadel. Massiliselt desinfitseeriti selle pärast bürooruume ja trepikodasid. Kui sügisel algas teine laine, siis seda enam ei soovitatud. Milles on asi?

Selle taga on uus teadmine. Sellist ettevaatusabinõud kevadel soovitati ja see näis põhjendatud olevat, kuna pindade kaudu levimine on üks põhiline leviku tee. Kuid hilisemad uuringud näitasid, et uue koroonaviiruse vastu võitlemisel ei ole selle tähtsus väga suur.