Miks äpid meie kohta nii palju infot koguvad ja kas see on halb?

Kui jätta kõrvale üüratusuure veebireklaamitööstuse jaoks andmekogumine, tunnevad rakendused meie vastu huvi peamiselt kahel eesmärgil: veateated ja uurimaks, kuidas inimesed rakendust üldse kasutavad.

Kas seda oleks mõistlik lubada, kui äpp on juba nii viisakas ja palub luba, et mainitud infot kuhugi edasi saata?

Kasutusstatistika sõltub äpist, aga võib sisaldada (Chrome-brauseri näitel) infot, et kui palju sul korraga eri aknaid või paane lahti on, kui palju töömälu brauser kasutab, palju sellele laiendusi juurde paigaldatud on jm.

Või siis millises rakenduse pakutud valikud sa oled kasutusele võtnud ja kui tihti sa kindlat äppi üldse kasutad.

Veateade võib aga sisaldada infot selle kohta, et mis telefonis või arvutis toimus, kui viga või tarkvara „kokkujooksmine” aset leidis, mida kasutaja parajasti tegi, mida töömälu sisaldas jm. Tarkvaraloojatel on selle kõige põhjal kergem selgeks teha, miks viga tekkis ja kas seda saaks tulevikus ennetada.

Ka aitab see neid rakendust paremaks ja kasulikumaks muuta, sest nad saavad ülevaateid, et mis (tehnilisi) probleeme tekitab, millised võimalused kasutajaid huvitavaid jne. Vähe kasutust leidvad nupud, võimalused ja muu sarnase võib siis menüüsügavustesse peitu panna või eemaldada, popid asjad rohkem aga esile tõsta.

Kui keegi tarkvara ei kasuta, saab kaaluda ka selle arendamise või toetamise lõpetamist.

Veateated on hea viis aimu saada, mis tegelike kasutajate jaoks probleeme tekitab. Arendajatel on tõenäoliselt kambas tarkvaratestijaid, aga tavaliselt on kasutajaid ikka palju rohkem, kui tarkvara just väga ebapopulaarseks ei osutu. Ka võib testijate tehniline taip olla keskmisest palju kõrgem, aga vaja on võimalikult palju uurida, mis just tavakasutajale probleeme tekitab.

Muidugi sõltub infokogumise edukus ka sellest, kui paljud nõustuvad üldse milliseid tarkvaraga seotud teateid välja saatma. Tihtipeale on see ju kasutaja valida.

Kasutusstatistika ja veateadete saatmise lubamine tuleb kasutajale kindlasti pikas plaanis kasuks. Kuna inimestel üldiselt paistab üsna suva olevat, et kes ja mida kogub – „Mul pole midagi vajata!” – siis ei tohiks paljusid hirmutada ka mõte, et keegi nende digieluga seonduval ka sellisel moel silma peal hoiab.

Küll tasub vea tekkimise korral kaaluda info edastamist, kui viibisid parajasti keskkonnas, mis sisaldab su tundlikke isikuandmeid, nt veebipangas või veebipoes. Need võivad sisalduda mälutõmmises (ingl memory dump), mis arendajatele teele saadetakse.