Laevavrakkide surnuaed Tallinna rannal
(2)
Baltisaksa tööstur ja kultuuriloolane Friedrich Amelung on kirja pannud info, et 1881. aasta veebruari keskel satuti uue sadamabasseini ehitustöödel maapinnast kolme jala sügavusel ühe laeva tekile, mille mõõtmed olid u 24,4 m x 7,6 m, vahendab ajakiri Imeline Ajalugu.
Vraki kõrgus on Amelungi andmete järgi ligi 6,1 m. (Võrdluseks, 2015. aastal Kadriorust leitud keskaegse koge vraki pikkus oli 18 m ja laius 6,6 m).
Peale laeva suuruse äratasid tähelepanu massiivsed tammepuidust detailid, kolm korrust (lastiruum, vahetekk ja osaliselt säilinud ülemine tekk).
„Edasi, mis puutub suurtükikuulidesse, siis saadi neli väga suurt (u 18tollise [u 45,7 cm] läbimõõduga) pooltühja 160-naelast [u 65,5 kg] pommi, lisaks üle 500 väiksema suurtükikuuli. Sellest laevast saadi [ka] üks tünn Eestimaa võid, mis oli säilinud nii eeskujulikult, et töölised seda kohe kohapeal tarvitasid.
Peeglil, st pukspriiti juures paikneval puust mõõtelatil, on näidatud ühejalaste vahedega rooma numbrid I kuni XV; niisiis oli laeva süvis täislastis kuni 15 jalga [u 4,6 m], mis on, muide, täitsa respektaabel.
Laev lebas veidi kaldus ühel küljel, ülespoole tõusva kiiluga,“ kirjutas Amelung 1884. aastal ilmunud teoses „Revaler Alterthümer“. Ta pidas leitud laeva üheks Rootsi kuninga Karl IX sõjalaevadest, mis 17. sajandi alguse sõdade ajal kasutasid Tallinna sadamat oma tugipunktina.
Selles, et tegu on mitte hilisema kui Rootsi-aegse sõjalaevaga ja pigem on see pärit perioodi varasemast kui hilisemast osast, võis Amelungil olla õigus. Tema tähelepanekute järgi lebasid uue sadamabasseini kaevamisel leitud vanemad vrakid sügavamal merepõhja tasandil ja hilisemad kõrgemal, kuna ajapikku oli järjest hoogustunud liiva settimine merepõhja.
Kirjeldatud vrakk lasus sügavamal kui mitu Peeter I aegse Vene sõjalaeva vrakki, millel oli veel peal suur hulk kahureid (peamiselt aastaarvuga 1711). Kokku tuli uue sadamabasseini ehitusel välja vähemalt 13 laevavrakki, värskeimad olid uputatud 18. ja 19. sajandi vahetusel.
Süsimusta värvusega peaaegu eebenipuud meenutanud tammepuidust, mis laevade lammutamisel saadi, olevat üks admiral lasknud ära parketeerida enda saali ja mitu kaptenit saanud sellest ka ilusat mööblit.
