Aasia linnriik Singapur on üks edukas näide, et riiklikul koroonaäpil on mõtet. 5,7 miljonist elanikust on selle (või samaväärset tööd tegeva kaasaskantava vidina) kasutusele võtnud ligi 80%.
Paljud riiklikud koroonaäpid põhinevad Apple'i ja Google'i ühiselt loodud lahendusel. Singapuri äpp – nimega TraceTogether – ja vidin kasutavad aga protokolli BlueTrace, mis laadib kasutajatelt kogutud andmed valitsuse poolt heakskiidetud asutuse serveritesse. Sama lahendust kasutab muide veel vaid üks riik, Austraalia.
Lähiajalugu on paraku näidanud, et isegi kõige läänelikuma meelelaadiga võimuesindajatel tekib kergesti võimaluse ilmnedes kiusatus/valmidus oma rahvast rohkem ja täpsemalt (digi)jälgida, kui nad lubanud on. Nii ka Singapuri puhul.
TraceTogetheri privaatsustingimustesse (ingl privacy policy) ilmus eile suurema kisa ja kärata lõik, kuidas selle kogutud infot võib kasutada ka politsei – juhtudel, kui kodanike ohutus ja julgeolek on (olnud) ohtu seatud. Lisaks võib politsei inimesi sundida oma TraceTogetheri andmeid üles laadima kuritegude uurimiseks.
Seni teatas TT veebisait, et andmeid kasutatakse COVID-19-haigete jälgimiseks.
Juhtunus pole iseenesest ilmselt veel midagi hullu, aga see on ilmekas näide, milliseid privaatsusega seotud probleeme koroonaäppidega ette tulla võib.
Esiteks saab politsei andmete kasutamisel vabad käed, sest saab ju ise määrata, millal n-ö kodanike ohutus ja julgeolek ohus on (olnud). Yeiseks vähendab see usaldust valitsuse vastu, mis lubab üht ja hiljem võtab endale lisaõigusi. Hea veel, kui võimulolijad üldse selle kohta kõike avalikustavad, kuidas ja milliseid andmeid tegelikult kogutakse. Kolmandaks annab see teistele valitsustele vaid halba eeskuju.
Singapuri politseil on seaduse (kriminaalprotseduuri koodeksi) järgi nagunii õigus riigis igasugusele infole ligi pääseda. Selle lisamine äpi privaatsustingimustesse viitab, et politseitöötajad võivad olla leidnud TT-le väärt kasutusvõimaluse ja kavatsevad sellest edaspidi "viimast võtta".
