On teada, et kirurgiliste maskide kandmine kaitseb peamiselt ümbritsevaid inimesi, samas ka väiksemal määral maskikandjat ennast, kuna mask vähendab viiruse doosi ja seega haigestumise tõenäosust.

Enamus praegu kasutusel olevaid kirurgilisi maske ei sisalda aktiivseid viirusvastaseid aineid. Need näomaskid aitavad takistada viiruse levikut, toimides füüsilise barjäärina, kuid aktiivselt viirust ei inaktiveeri.

Uudsed näomaskid, mis lisaks füüsilise barjääri loomisele ka viirust aktiivselt pärsiksid, vähendaksid viiruse levikut ja tagaksid ka lisakaitse maskikandjale. Selliseid näomaske arendavad praegu Eesti teadlased eesotsas Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi (KBFI) töötajatega koostöös Tartu Ülikooli viroloogide, Tallinna Tehnikaülikooli materjaliteadlaste ning kohaliku isikukaitsevahendite tootmisele spetsialiseeruva ettevõttega Esfil Tehno. Uuring kestab 15 kuud ja seda finantseerib Eesti Teadusagentuur.

Uuringute esimeses faasis toimub potentsiaalsete viirusvastaste ainete testimine gripiviirustel ja Sars-CoV-2-l ja kõige efektiivsemate toimeainete valik.

Projekti koordinaator Olesja Bondarenko KBFI-st ütles Fortele, et lisaks teada-tuntud viirusevastase toimega hõbedale ja vasele testitakse ka tsinki ning alles siis otsustatakse, mis neist näomaskidesse läheb.

Uuringu teises faasis arendatakse viirusvastaseid aineid sisaldavad filtermaterjalid ning uuringu lõppfaasis lülitatakse nad näomaskide koosseisu.

Projekti osalejad loodavad, et parimate eelduste kohaselt saab valmistada esimesi efektiivsemaid näomaske 2021. aasta lõpus.