Looduskaitsenõunik: soojenev kliima meeldib eriti vihatud nälkjatele
(14)
„Möödunud sooja aasta üheks nähtavamaks märgiks tavainimesele oli vast hispaania teeteo, invasiivse võõrliigi suur arvukus - asjaolu, mis aiapidajatele rohkesti pahameelt põhjustas. Ka teistele meie nälkjalaliikidele oli möödunud aasta kevadtalv soodne - ka meie kodumaiseid nälkjaid oli ohtralt," ütles Hanno Zingel Fortele.
Raske oli tema sõnul aga möödunud aasta hüljestele, eriti viigerhülgele, kes paljunemiseks vajab merejääd.
„Ka teiste põhjamaa talvega kohastunud loomade, nagu valgejänes, nirk ja kärp, kelle karvkate talveks valgeks muutub, aasta polnud kerge - lumeta maastikul olid nad kiskjatele kergeks saagiks. Nende loomade kasukas vahetub ju mitte ilmade külmenemise ja lumekatte saabumise, vaid valguspäeva lühenemise tagajärjel," selgitas Zingel.
Loodukaitsenõunik ütles, et ka rändlinnud ei ole kiirustanud sügisel Eestist lahkumisega - lumeta maa pakub mitmeid võimalusi toidu leidmiseks. „Nii kohati veel detsembris Eestimaa erinevais paigus näiteks meie käesoleva aasta linnu - kuldnoka - parvi."
Mis puutub floorasse, siis soe ilm koos lühikese valguspäevaga meelitas möödunud sügisel tavapärasest enam õitsema ka kevadtaimi - siin-seal võis kohata õitsevaid ülaseid, sinililli ja pohli.
Eesti Ornitoloogiaühingu juhataja Kaarel Võhandu ütles kommentaariks eilsele uudisele möödunud aastal purunenud Eesti keskmise temperatuuri rekordi purunemise kohta, et see on kaasa toonud mõnede, meist varem lõuna pool pesitsenud linnuliikide, kiire levimise Eestisse ja oma areaali lõunapiiril olevate liikide kadumine Eesti aladelt.
„Viimase kümnendi jooksul on Eestis kiiresti suurenenud tamme-kirjurähni, hõbehaigru ja lääne-pöialpoisi arvukus. Kõigi nende liikide esmapesitsused Eestis tuvastati alles selle sajandi esimesel kümnendil, aga tänaseks on nad üsna laialt levinud," täpsustas Kaarel Võhandu.
Kliimamuutuse tõttu kaotajatest tõi ta aga esile põhjapoolse levilaga rabapüü, kes on tänaseks praktiliselt Eesti rabadest kadunud.
Kaarel Võhandu sõnul on märgata ka talvitavate lindude arvukuse ja liigilise mitmekesisuse tõusu. Seda eriti soojadel talvedel, kus püsivat lumikatet ei teki ning veekogud ei jäätu. Kuid on ka muutusi ning ohtusid, mida on keeruline märgata, aga mis võivad meie linnustiku edaspidi oluliselt mõjutama hakata. Näiteks paljudel kaugränduritel on ajastatud Eesti aladele naasmine ja siin pesitsemine oma poegade toitmiseks sobilikumaile ajale.
„Kas kaugrändurid suudavad oma aastatuhandete jooksul välja kujunenud naasmise aega piisavalt kiiresti kohandada, kui soojema kliima tõttu hakkavad poegade toiduobjektiks olevad putukad varem kooruma? Või üritavad nad edaspidi pesitseda mitte optimaalsetes tingimustes ning seetõttu toimub pesitsusedukuse ja isegi arvukuse langus? Kas kaugrändurid, kes lendavad talvitama Aafrikasse, suudavad kiiresti laienevat Sahara kõrbe tulevikus ületada või muutub see osadele liikidele ületamatuks takistuseks?" tõi Kaarel Võhandu näiteid. „Vastuseta küsimusi ja murekohti, mida kiirelt soojenev kliima põhjustab, on palju."
Möödunud 2020. aasta Eesti keskmiseks õhutemperatuuriks kujunes 8,4 kraadi - mis on 2,4 kraadi pikaajalisest keskmisest ja koguni 0,8 kraadi senisest rekordist kõrgem.
Pikaajaline - 1981-2010 - Eesti keskmine õhutemperatuur on olnud 6,0 kraadi. Arvestatuna 1961. aastast on seni kõige soojemad aastad olnud 2015 ja 2019, mil Eesti keskmine õhutemperatuur oli 7,6 kraadi, teatas keskkonnaagentuur. 2020. aastat võib seega lugeda senise Eesti kliimaajaloo kõige soojemaks aastaks.
Juba 2020. aasta algas rekordiliselt - nii jaanuaris kui ka veebruaris oli Eesti keskmine õhutemperatuur enam kui 6 kraadi üle normi. Normilähedane oli õhutemperatuur kuu keskmisena aprillis ja augustis ning normist madalam mais ja juulis. Ülejäänud kuudel oli õhutemperatuur normist kõrgem. Tavapäratult soe oli ka november, mis oli 4 °C normist soojem. Aasta 2020 oli erandlik ka ses mõttes, et Eesti keskmine õhutemperatuur ei olnud ühelgi kuul alla nulli.
„Esmakordselt ületas Eesti keskmine õhutemperatuur 8 kraadi piiri. Seega on tegemist Eesti kliimaajaloo kõige soojema aastaga. Aja jooksul selgub, kas see oli üksik sähvatus nagu 1975. aastal kui esmakordselt ületati 7 kraadi piir. Siis kulus 14 aastat enne kui temperatuur taas nii kõrgele tõusis," kommenteeris agentuuri ilmavaatluste osakonna juhataja Miina Krabbi.
Kümne kõige soojema aasta hulgas on vaid kaks aastat, mis ei pärine 21. sajandist, need on 1989 ja 1975. aasta.
