Küsimus on alati selles, kas leidub piisavalt kaitseliitlasi, kes selle relvaga midagi teha tahavad ja oskavad. Ning kas on kedagi, kes vastavat väljaõpet annab, kirjutab Tankipurustajate ninamees leitnant Raigo Sõlg ajakirjas Kaitse kodu! 8/2020.

Aastal 2014 (numbrites 2, 3 ja 8) avaldas Kaitse Kodu! siinkirjutaja kolmeosalise artiklisarja pealkirjaga „Tankitõrjest: ühe rühmaülema maakeelseid mõtteid“, mis keskendus toona ka Tankipurustajate põhirelvaks olnud Rootsi päritolu 90 mm tagasilöögita tankitõrjekahurile (edaspidi TTK) ja selle taktikale.

Vahepeal on möödunud kuus aastat ja mulle tehti ettepanek selle teema juurde tagasi pöörduda, et mõtiskleda, mis on vahepeal muutunud ja kui tõhusa relvaga on tegemist veel praeguselgi ajal.

On ju teada, et võrreldes aastaga 2014 on TTK kasutus oluliselt laienenud ja jalaväekompaniidesse on juurde loodud integreeritud tankitõrjekahurirühmi.

Et just 23.–25. oktoobril toimus Saaremaal Karja aladel järjekordne traditsiooniline TT-spetsiifiline õppus Töllu Rusikas, siis on siinkirjutaja kui tolle õppuse mitmeaastase kogemusega peainstruktori muljed TTK kasutamisest värsked ja vahetud.

Kuigi Tankipurustajad enam seda relva igapäevaselt ei kasuta, on ligi 20 aasta pikkune kogemus andnud meile ehk piisava kompetentsi sel teemal kaasa rääkida. Ja tõepoolest – isegi selle kuue aastaga, mis on möödunud eelmisest artiklite sarjast, on meie väljaõppevajadustesse lisandunud teemasid, mis aastal 2014 veel teemaks ei olnud.

Endiselt hea

TTK ei ole selle aja jooksul kaotanud ühtegi oma paljudest võimalikest kasutusviisidest.

Et ma ei eeldagi (kuigi soovitan), et lugejad tormavad sirvima vanu Kaitse Kodu! numbreid ja otsima, milleks siinkirjutaja seda relva veel tänapäevalgi kasutaks, siis toon loetelu relva peamistest omadustest ja võimalikest kasutusviisidest uuesti välja (täpsemalt saate lugeda Kaitse Kodu nr 2/2014):

Mida on TTK-l kasutada:

  • efektiivne laskekaugus: seisev sihtmärk kuni 1000 m, liikuv maksimaalselt 600–700 m;
  • tabamuse eelregistreerimiseks (aga ka iseseisvaks kasutamiseks täpsusrelvana) märkimispüss AK-4 (7,62 x 51 mm);
  • soomustläbistavus kuni 500 mm puhast soomust, mis on igale soomukile (v.a tank vale külje alt lähenedes) surmav;
  • laskemoonaks kumulatiivmürsk, inertmürsk, aga ka märkimispüssi padrunid


Milleks TTK-d peale soomuse hävitamise kasutada (näidisloetelu):

  • (ennekõike jalaväge) häiriv tuli objektide pihta – märksõna on killud;
  • punkrite hävitamine (stabiilne täpsusrelv);
  • kaugemal asuva vastase hävitamine (laskeulatus ja täpsus);
  • tõkete hävitamine jpm


Märkusena võib esile tuua, et lahingut planeerides tuleks alati rõhuda sellele, et sihtmärk tuleb enne hävitamist seisata. Liikuvat sihtmärki TTK-ga tabada on väga raske ülesanne, kui soomus käitub nii, nagu neid on õpetatud (ma ei lasku siin soomustaktikasse, aga tean, millest kõnelen).

Vastase analüüs ja varje

Töllu Rusikal harjutasime sel aastal just seda, mida minu arvates on kõigil TTK-d kasutavatel üksustel vägagi vaja. Oma tegevuse teatava kohmakuse (ikkagi enam kui 250 kg rauda + raske moon) ja relva suuruse tõttu on vajalik vastase taktika väga hea tundmine (et selles olukorras end õigesti positsioneerida) ja maskeerumine.

Kui aastal 2014 olid droonid oma vaatlusvõimega meile õppustel veel peaaegu tundmatud, koptereid nägi haruharva ja maa peal liikusid vastast mängides pigem veoautod kui reaalsed lahingumasinad oma vaatlusvõimega, siis täna on see kõik meie jaoks üha arenev reaalsus.

See, millest kirjutasin kuus aastat tagasi (et piisab, kui ennast „mättaks“ muudad ja pahaaimamatu autojuht sinu positsiooni kõrval vett laseb), täna enam ei päde. Täna peab TTK meeskond harjutama nii, et ta oleks varjatud ka vähemalt soojusvaatluse (termokaamera) eest nii maalt kui ka õhust.

Seda me Saaremaal harjutasimegi ning tuleb tunnistada, et alles pikema juhendamise järel saime TTK meeskonnad just selliselt varjuma, et vastasel oleks neid väga raske märgata; olgu siis maast või õhust.

Aga olgem otsekohesed – kui sa ei suuda end piisavalt hästi varjata ja vastane suudab sinu tuvastada enne, kui sina suudad lasta teda, oled surmalaps! Mitte mängult, vaid päriselt.

Iga tankitõrjuja peab alati teadma, et kui väljal on vastase soomus, siis on selle esimene sihtmärk tankitõrjuja (see pole esimene kord, kui ma sellest siin kirjutan).

Iga automaadiga põõsas istuv tegelane, kes muidugi varblasele 100 m pealt silma oskab lasta ja võistlustelt auhindu koju toob, on vastasele täiesti savi ja sellise tegelasega tegelevad „ala puhastuse“ korras järele tulevad siseväed, mitte need, kellega võitlemiseks see „tegelane“ harjutas. Natuke piinlik või kuidas?

Ja siit lõpuks minu vaheküsimus – miks ma ei näe endiselt kõrgemalt kehtestatud väljaõppekava TTK meeskondadele, mis nõuaks selle kõige õpetamist?! Kelle taha see toppama jäi?

Keeran natuke tuure juurde

Kui Tankipurustajad läksid üle Javelinile ja loodi hulgaliselt TTK-üksusi, siis andsin kaasa omapoolsed soovitused, et igal tankitõrjeüksusel oleks vaja tuletoetusjagu, mis täidaks (reeglina) puuduoleva jalaväe toetuse funktsiooni.

Meil selline oli – 2 x Carl Gustav + 1 MG3. See oli imeline toetusjagu ja TTK-de toetusena aitas meid välja paljudest kehvadest olukordadest isegi rahuaja õppustel. Ometi nägid hilisemad TTK-rühmade struktuurid välja teistsugused. Miks, ei tea ma siiani.

Vaatan veel kord tagasi oma aastal 2014 kirjutatud artiklitele ja näen, et III osas esitasin küsimuse, kas sõdida TTK-ga maasturitel või mitte.

Piisab vist ainult osast sellest artiklist, et näha, et TTK-ga maasturitel sõdimine ei tule täna enam kõne allagi. Hoidke end nii maadligi kui võimalik – kaevuge, kraapige endale mulda veel pealegi, sest see on teie ellujäämise garant; ja hävitage sobival hetkel vastase soomust.

Las automaadiga „rambod“ metsas tõmbavad tule enda peale, sest tegelik vastane vastasele olete teie.

Lõppsõna

Minu arust ei ole õige küsida, kas mingi relv on hea või ei, on ta vananenud või mitte. Küsimus on alati selles, kas on mehi (miks mitte ka naisi), kes selle relvaga midagi teha tahavad ja oskavad ning kas on keegi, kes seda väljaõpet annab.

Kui neid ei ole, on iga relv sama hästi kui utiil; kui on, siis saab iga relvaga tegusid teha. TTK on just see relv, mis õppinud meeste-naiste käes suudab suuri tegusid teha ja seda äärmiselt odavalt. Seda on aga näiteks ka taburet või kööginuga.

Kuniks paljude meeles püsib mentaliteet, et nüüdisaegses sõjas saab midagi ära teha vaid automaadiga (ma võiksin sellest suhtumisest omakorda ühe üpris kurja artikli kirjutada), võime hankida ükskõik kui häid relvi – suhtumist on sellega raske muuta.