Ilmselt on paljudel pühadeks kuusk tuppa toodud. Neil, kel veel pole, soovitab Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhtivspetsialist Uudo Timm valida sellise puu, millel poleks lootust metsas suureks kasvada – ehk väikesema kuuse, mis kasvab suuremate all.

Kuusepuud võiks otsima minna nii metsast kui ka lagendikult. Näiteks kraavikallastelt ja elektriliinide sihtidelt, kus on rohkem valgust. Eelkõige tuleks vaadata puu loomulikku arenguprotsessi, kas tal on tulevikku või mitte.

Inimene saab aga tarbida kuuske mitte ainult puiduks, kütteks või ilusaks jõulupuuks, vaid paljudel teistel eesmärkidelgi. Samuti pole kuusk pelgalt lihtsalt puu, vaid tema all ja peal paikneb terve mikromaailm.

Kuidas meile jõulupuuna tuntud kuusk inimesele ja elusloodusele kasulik on?

Pakub loomadele varju

Kui väljas puhub tugev tuul ja läheme kuuse juurde või alla varju, hakkab soojem. Meie vanasõnagi ütleb, et „Mets on vaese mehe kasukas“ ehk juba ammustest aegadest on meie esivanemad edasi andnud teadmisi metsast kui toidu ja peavarju andjast.

Kui suuremad loomad ja inimesed saavad kuusest tuule eest kaitset, siis väikesemad elusolendid leiavad varju okaste vahel.

Kui toome endale metsast kuusepuu tuppa ja see on mõnda aega soojas toas olnud, on üsna tavapärane, et märkame sellel peagi liiklust. Seal võib teiste putukate seas märgata ämblikke, kes talvituvad ja puhkavad kuuseokaste vahel.

Meie paigalinnudki kontrollivad aasta ringi hoolega nii puude võrasid kui ka puukoore ning okaste vahesid, et leida talviseks toiduks ämblikke ja teisi putukaid.

Vaik on hea asi

Paljud on kindlasti metsas ringi käies näinud puude tüvedel pikki vaiguribasid, mida katsudes hakkab nahk kleepuma. Nimelt on kuusevaik olnud tuhandeid aastaid hinnatud looduslik imerohi ja sellel on antiseptiline, baktereid hävitav toime.

Vaiku kasutavad ka loomad. Kui on näiteks toidu pärast on tüli tekkinud ja minnakse seepärast kaklema, lükkavad loomad puukoore maha ja määrivad end vaiguga kokku. Nii puhastavad nad enda haavu. Vaik mõjub kui haavaliim.

Sajand tagasi kasutati kuusevaiku ka närimiskummi asemel ehk seda võib pidada ka nätsu kaugeks eelkäijaks. Kuna vaik on antiseptiline, parandasid inimesed vanasti selle närimisega haigeid igemeid. Vaik aitab puhastada ka suuõõne üldist mikrokliimat.

Võrsed on ka head

Lisaks vaigule on kasulikud kevadel kuuseokste otstesse ilmuvad helerohelised tihedad kasvud ehk kuusevõrsed. Võrseid saab väga hästi kasutada eri koostisega toidu ja joogi rikastamiseks. Näiteks sarnaselt sidruniga kasutada joogivee värskendamiseks.

Hapukates võrsetes on väga palju vitamiine, eriti C-vitamiini, ja seega saab oma tervist turgutada ka niisama kuusevõrseid nosides.

Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhtivspetsialist Uudo Timm (foto: Valdo Jahilo / Keskkonnaagentuur)

Kuusk on osa ökosüsteemist

Kuuse lähedus on oluline ka muule elusloodusele. Seal kasvavad erinevad alustaimed, samblikud, mustikad ja seened. Nagu inimesed, ei saa ka teised liigid üksi hakkama. Selleks, et puud saaksid elada ja edukalt, on nad teinud vastastikku abistamise kokkuleppe seentega, mida nimetatakse mükoriisaks.

Seened aitavad kuusel omastada nii vett kui ka mineraalaineid, mida on kasvuks vaja. Kuusk annab seentele omakorda vastu orgaanilisi aineid, mida need ei suuda ise sünteesida.

On ka teisi seeni, kes kasvavad koos kindlate puuliikidega. Paljude puuliikide puhul näitab liik ja seene nimi ära, kellega koos elatakse. Kuuse puhul kõige tavalisem on kuuseriisikas, kase puhul kaseriisikas või - puravik. Kuuskedega teevad hästi koostööd võiseened ja erinevad riisikalised, mis on head kupatamiseks.

Seega, kui seeni või tervist otsima minna, tasub ikka kuuse juurde hoida!