Kronotüüpideks nimetatakse igapäevastest tsirkadiaanrütmidest e ööpäevarütmidest mõjutatud tüüp-käitumismalle. Põhimõtteliselt on kronotüüp konkreetse inimese „sisemise kella“ väljendus, mis aitab määrata seda, kas ta on aktiivsem hommikuti või õhtuti.

Kaugeltki mitte kõik meist ei paigutu aga mugavalt vaid ühte neist kahest lahtrist. Värske uurimus annab mõista, et inimeste puhke- ja ärkvelolekurežiime määravad kokku vähemalt kuus selgelt eristuvat kronotüüpi.

„Individuaalsete kronobioloogiliste ja kronopsühholoogiliste erinevuste uurimisel on seni valdavalt keskendutud hommikusele ja õhtusele kronotüübile,“ selgitas Venemaa rahvaste sõpruse ülikooli (vn РУДН; Российский университет дружбы народов) inimpsühholoogia uurija Dmitri S. Svešnikov. „Hiljutised uurimused annavad aga mõista, et olemasolev klassifikatsioon nõuab korrigeerimist ja laiendamist.“

Värskes uurimuses võtsid Svešnikov ja tema töörühm vaatluse alla ligi 2300 katsealust, kellest enamik olid tudengid. Neil paluti osalt samade uurijate varasemates uurimistöödes tuvastatud kuue võimaliku tüübi alusel ise oma kronotüüpi hinnata.

Subjektiivsete enesehinnangute kinnitamiseks lasti katsealustel täita hulk tüüpteste ja küsimustikke, mida uneuurijad oma töös kasutavad. Testide eesmärk oli hinnata katsealuste unisuse või erksuse määra mitmel (ja mõnikord suvalisel) hetkel päeva jooksul.

Suurem osa katsealustest jaotus mõnda uurijate pakutud kuuest kronotüübist. Vaid 5% ei vastanud ühelegi neist.

Kuue võimaliku kronotüübi hulka kuuluvad juba tuttavad hommikune ja õhtune tüüp. Neile on aga lisatud neli uut tüüpi: väga aktiivne, päevasel ajal unine, päevasel ajal aktiivne, mõõdukalt aktiivne.

  • erksuse ja energiataseme poolest on hommikused tüübid hommikuti eriti erksad, ent nende erksus väheneb keskpäeva paiku ja on õhtuks juba väga madal;
  • õhtuste tüüpide erksus on hommikuti väga madal, päeva edenedes see kasvab ja on õhtuks väga kõrge.
  • väga aktiivsed (ingl highly active) tüübid on kogu päeva vältel väga erksad;
  • päevasel ajal unised (daytime sleepy) tüübid alustavad päeva väga energiliselt, nende erksus langeb miinimumi päeva keskel ja kerkib päeva lõpuks keskmisele tasemele;
  • päevasel ajal aktiivsed (daytime active) inimesed alustavad madala erksustasemega, jõuavad tippu päeva keskel ja lõpetavad päeva keskmiselt erksatena;
  • mõõdukalt aktiivsed (moderately active) tüübid kogevad energiataseme alanemisi kogu päeva jooksul

Huvitaval kombel osutus katsealustest tegelikult hommikuti aktiivseteks vaid 13%, „öökullideks“ aga koguni 24%. Viimased esindavadki kõige levinumat kronotüüpi.

Uutest kronotüüpidest lahterdus päevasel ajal unisteks 18%, mõõdukalt aktiivseteks 16% ja päevasel ajal aktiivseteks 15%. Kogu päeva vältel püsis erksana vaid napp 9% katsealustest.

Teadlaste töörühm loodab, et edasised uuringud aitavad leida täpsemat teavet selle kohta, kuidas kronotüübid inimesi mõjutavad.