Teadusajakirjas New England Journal of Medicine ilmus juhtumikirjeldus ühe taolise sündmuse üle elanud patsiendi seisundist ja paranemisloost.

Haigla traumapunkti pöördus 22-aastane mees, kelle vasem silm punetas ja valutas ning selle nägemisteravus oli halvenenud. Umbes tund aega varem oli meest samasse silma nõelanud mesilane.

Ehkki mehe parema silma nägemisteravus oli normaalne, nentis ta, et näeb vasema silmaga ainult käeliigutusi näo lähedal.

Arstide osutusel oli patsiendi vasem silm paistetuse tõttu hägune; silmamunast turritas välja mesilase astel, mida ümbritses mingisugune kleepuv ollus. Putuka astel oli surutud sarvkesta — läbipaistvasse kuplikujulisse välimisse koekihti silma eesosas, mis aitab valgust fokuseerida.

Sarvkesta mulgustamine mesilasenõelaga on harvaesinev juhtum, kuid kui see aset leiab, on oht, et sarvkesta kude muutub piimjaks (sarvkesta dekompensatsioon). Ka on võimalik sekundaarse glaukoomi teke, millega kaasneb silma siserõhu suurenemine, mis omakorda võib põhjustada nägemisnärvi kahjustusi ja nägemise kaotust.

Enne astla väljatõmbamist tilgutasid arstid patsiendile silma antibiootikumilahust ja tegid kohaliku tuimestuse. Seejärel puhastati torkeauk põhjalikult ja sarvkest õmmeldi kinni.

Lõpuks kirjutati patsiendile välja kahe nädala pikkune glükokortikoidide, antibiootikumide ja silmaravimite kuur eesmärgiga ennetada põletikku, valu ja nakkuste taasilmnemist.

Loo lõpp on suhteliselt õnnelik — kolm kuud pärast õnnetusjuhtumit toimunud arstivisiidil selgus, et silm on suuresti paranenud. Sarvkesta paistetus oli täielikult taandunud; silma nägemisteravus oli siiski poole kehvem kui enne vigastust.