Täiuslik kaalujaotus ja nurgakaalumine – milleks need sportauto puhul head on?
Terminit “täiuslik kaalujaotus” või veelgi laiemalt “täiuslik tasakaal” kasutatakse sportautode kontekstis tihti, kirjutab Accelerista.com. Mida see tähendab, milleks see hea on ning kuidas see saavutatakse?
Mitmed tootjad reklaamivad oma sportautosid kui “täiusliku 50/50 kaalujaotusega”, ka loo kaanepildil nähtav esikeskmootoriga Honda S2000 on üks neist masinatest, mille puhul see suur turundusargument oli.
Tihti aga ei ole täpsustatud, mida mõeldud on. Üldjuhul peetakse silmas massi jaotumist esi- ja tagatelje vahel, kuid mass jaotub ju ka teistel suundadel – külg vs külg või hoopis diagonaalsuunal. Miks see aga üldse oluline on?
Milleks see hea on?
Toome näiteks mu tagakeskmootoriga MR2 Spyderi, millest palju kirjutanud olen. Tehasest on kaalujaotus 43% ees ja 57% taga. See juhi selja taga asuv “pendel” võib oskamatu käsitsemise korral väga valusalt hammustada. Gaasipedaali vabastades kandub mass ettepoole, pidurdamisel samuti. Kui taga asub suurem ports massi, võimendub see väga tuntavalt ning kui juht seda ei tea või see juhtub ootamatus situatsioonis, tahab “saba” auto “ninast” ette joosta.
Ülejuhitavusele tuleb kiirelt ja täpselt reageerida – kui rooliga alakompenseerida, teed pirueti. Kui rooliga üle kompenseerida, tahab MR2 vägagi vägivaldselt teisele poole visata ja teed pirueti. See on suur osa selle konkreetse auto iseloomust ning see tuleneb pea täielikult kaalujaotusest. Aga mis siis, kui…?
Kui auto mass on esi- ja tagatelje vahel võrdselt jaotunud, tähendab see kiiretel suunavahetustel suurt eelist juhitavuses. Auto käitumine on ettearvatav, aega üle- või alajuhitavusele reageerimiseks ning korrigeerimiseks on rohkem kui mis iganes muu kaalujaotuse korral.
Veelgi enam, kui on suudetud omakorda saavutada ka 25% sõiduki massi täiuslik jaotumine igale rehvile, tähendab see ettearvatavat juhitavust kõikvõimalikes situatsioonides. Iga amordi ning vedru kanda on sama mass, mis tähendab seda, et iga nurga amort reageerib ebatasasustele sama kiirusega.
Kui näiteks auto mass jaotuks esiteljel 30% ühele ja 20% teisele rattale ning taga 25-25, käituks auto vasak- ja paremkurvides erinevalt. Vedrustuse töö kiiruse erinevusest tulenevalt muutuks kurvi jooksul rehvi kontaktpinna suurus, mis põhjustaks ettearvamatust juhitavuses, ebavõrdset rehvide kuumenemist ja kulumist jne.
Kas täiuslik kaalujaotus on ka rajal kiireim?
Täiuslik 25-25-25-25 kaalujaotus on suurepärane sõidutunnetuse, ettearvatavuse ning juhitavuse koha pealt. Auto reageerib rooli ja pedaalidega antavatele käskudele kiirelt ning seda igasugustes tingimustes. Samuti on see parim võimalik lahendus oludes, kus eelarve on piiratud ning puudub juurdepääs väga edasijõudnud tehnoloogiatele ning metoodikale.
Näiteks tagaveoliste võidusõiduautode puhul on kaalujaotus harva “täiuslik”. Suurematel radadel veedetakse vähem aega kurvides ning rohkem aega kurvide vahel kiirendades ja pidurdades. Seetõttu seatakse tihti sihiks kaalujaotus, kus tagateljele jääb rohkem massi – 55 kuni 60%.
