Jõulutraditsioonide hulgas kohtame rohkelt eelkristliku ajastu elemente. Vanasti oli näiteks rahvalikuks tavaks puistata lauale heina ja hoida seda seal kuni jõuluõhtuni. Algselt loodeti, et see pidi tooma korraliku põllusaagi, kuid hiljem hakkas see sümboliseerima Jeesuse sündimist tallis. Usuti ka, et jõulude ajal avaneb taevas maale ja taevajõud viivad täide kõik, mis plaanitud. Kõik jõuludeks tehtud soovid pidid sellest tulenevalt olema head. Jõulude ajal oli tavaks ka süüdata küünlaid, tulesid, kaminat. Usuti, et see meelitavat koju soojust ja rikkust.

Kuid kuidas vaatas kirik kristlike traditsioonide segamisele paganlikega? Kuidas kasvas Pühast Nikolausest välja jõuluvana? Miks oli katolik kirik kuni 1960ndateni vastu jõulukuusele?

Milleks on tarvis neljanädalast jõuluootust ehk advendiaega? Millal see tava välja kujunes?

Selle viimase kohta päris täpseid andmeid pole. Umbes 490. aastast on Prantsusmaalt säilinud ülestähendus, et enne jõule peeti neljanädalast paastuaega.

Advendiaeg kujunes välja, sest kristlastel oli peaaegu kolmeaastane ristimiskool ja kristlased ristiti ülestõusmispühal vastu pühapäeva. Kui ristiusust sai 380. aasta Theodosiuse ediktiga Rooma impeeriumi ainureligioon, siis kasvas hüppeliselt nende arv, kes soovisid ristitud saada. Oli vaja alternatiivset ristimisperioodi, mis lõppes paastuga ja selleks saigi advendiaeg, mis päädis sellega, et ristiti 6. jaanuaril. Advendiaeg oli paastuaeg ja see on säilinud näiteks idakirikus.

Ka õigeusklikud näiteks paastuvad praegu. Seda nimetatakse väikeseks paastuks. Varem oli paastuaeg pikem ja kestis kuus nädalat, mõnel pool isegi seitse nädalat. Keskajal kujunes see läänekristluses neljanädalaseks.

Oli traditsiooniks süüdata advendiajal pühapäeviti küünal ning sümboolselt tõusis see küünalderida valguse poole.

Kuidas kujunes Väike-Aasias 4. sajandil elanud piiskop Nikolausest rahvalik tegelane punase kuue ja valge habemega, kes toob kinke?

Myra linna piiskop Nikolause puhul pole teada täpset aega, millal ta sündis ja ka tema surma määratletakse väga erinevalt. Tema kohta on liikvel palju legendaarseid lugusid, näiteks kuidas ta peale oma sündi oma ema tervendas ning kuidas ta juba imikuna elas vaga elu. Need on loomulikult kõik legendid.

Toonane maailm keerles müütide ja legendide ümber. Aasias oli Nikolaus pühakuna rohkem meremeeste kaitsja ning Saksamaal ja Kesk-Euroopas lastekaitse pühak. Nikolause kultus laienes ka meie regiooni: Skandinaaviasse jõudis see 11.-12. sajandil. Meie aladele jõudis Nikolause kultus kristianiseerimise alguses.

Nikolause-nimelisi pühakuid ja märtreid kohtab kristluses palju. Kas Myra Nikolause järgi on pühitsetud kõik Eestimaa Niguliste ja Nikolai kirikud?

Jah. Kõige tuntuim legend Nikolausest on temast kui anonüümsest kinkijast: ühel mehel olevat olnud kolm tütart, kes oli vaja mehele saada, aga polnud kaasavara ning Nikolaus tuli ja viskas öösel igaühele kotikese kullaga ning tütred, kes oleks muidu prostituutideks müüdud, said kõik õnnelikult mehele. Nikolausest sai anonüümne aitaja ning seda hakati jäljendama. Mungad ja nunnad hakkasid salaja linna vaestele tegema kinke. Ning nõnda see hakkas levima.

Nikolause päevaks on 6. detsember ja see kujunes nii, et varem olid kreeklased tähistanud samal päeval Artemise ja roomlased Diana päeva. Nikolause päev oli lähedal Kristuse sünnipäevale 25. detsembril ja ajalooliselt hakkasid need sulanduma.

See tava levis väga tugevalt Itaalias, eriti peale seda kui 9. mail 1087 viidi Nikolause säilmed Itaaliasse Bari linna. 9. maid tähistatakse teise Nikolause päevana.

Tema kultus jõudis Kesk-Euroopasse ja sealt edasi. Madalmaadest jõudis see hiljem Põhja-Ameerikasse.

Hollandi Sinterklaasi kujust kasvas välja ka jõuluvana ehk Santa Claus. Jõuluvanal kui sellisel pole kristluse vaimsusega midagi pistmist ning väga vähe on temas jooni algsest Pühast Nikolausest.

Kas see kirikut ei ärritanud, et jõuluvanast kujunes populaarsem jõuluaja tegelane kui Jeesus Kristus? Seda enam, et jõuluvana kätkeb endas neopaganlikke sugemeid.

Loomulikult häiris, eriti protestante. Inglise protestandid olid näiteks üldse jõulude tähistamise vastu ja Briti saartel oli pikk periood, kui keelati jõule tähistada.

Ka Ameerikas oli jõulude tähistamine pikalt keelatud. USA-s tühistati see keeld alles 1836. aastal. Esiteks ei meeldinud puritaanidele jõulupuu-traditsioon, kuna see lähtus germaanlaste paganlikust viljakuskultusest. Jõuluvana ei meeldinud neile, kuna ta oli paavsti-sarnane tegelane.

Ka Martin Luther kritiseeris jõulutraditsiooni ja üritas seda asendada Kristkindi ehk jõululapse pühadega. Luther tahtis, et kinke ei tooks mitte see paavstlik tegelane aga Kristus ise. Püha Nikolause kultus tekitas vastuolusid protestantide ja katoliiklaste vahel. Teine tülipõhjus nende vahel oli jõulupuu kasutusele võtt protestantide poolt.

Mis katoliiklastel kuuse vastu on?

Katoliiklastel oli pikk jõulusõime-traditsioon. Seda hakkasid levitama frantsiskaani mungad 13. sajandil. Jõulusõimi püstitati kirikutesse, kodudesse, väljakutele ja mujale. Tänapäeval on sõime ka luterlaste hulgas omaks võetud. Kuid varem oli kuusk ja sõim osa protestantide ning katoliiklaste vahelisest teoloogilisest vaidlusest.

Protestantidele ei meeldinud skulptuurid jõulusõime juures, nende jaoks olid igasugused pühad kujukesed mitte-evangeelsed. Lutherit seostatakse õunapuu ja kuusega. 1845. aastal andis kunstnik Karl Schwerdgeburth välja postkaardi, millel kujutatakse idüllilist Lutheri perekonda, kus Lutheril on käes lauto ja laual seisab jõulukuusk. Peale seda jõulukuuse-traditsioon kristianiseeriti ning kuuski hakati isegi kirikusse tooma.

Germaanlastel oli kuusk viljakusesümbol ja katoliiklastele loomulikult ei meeldinud. Nende meelest oli see paganlik kultus. Katoliku kirik muutis oma seisukohta jõulukuuse osas alles 1960ndatel ja Johannes Paulus II lubas tuua kuuse jõulusõime kõrvale 1982. aastal ja pärast seda on kuuse suhtes katoliiklaste hulgas leebutud.

Kas on teada, millal kujunes välja Eestis see kuidas tänapäeval on harjutud jõule pidama: jõululaupäeva jumalateenistus, pidusöök, jõulukuusk ja kingitused?

Need asjad tulid erinevates faasides. 1830. aastatest on teada see, et linnadesse püstitati vaestele jõulupuid ja lastele tehti kingitusi. Samal ajal hakkasid mõisnikud mõisates kohalikele lastele jõulukuuse juures kinke ning maiustusi andma.

1860. aastate paiku ilmusid jõulukuused eestlaste taludesse. Jõuluvana hakkas kodudes käima 20. sajandi alguses ja see komme tuli Eestisse Saksamaalt.