Jõulud on aasta armastatumaid ja oodatumaid pühad, mida tähistatakse kogu läänemaailmas, ehkki ida- ja läänekirikus erinevatel kuupäevadel. Jõulude ajal on tavaks koguneda pere, sõprade ja sugulaste ringis ning valmistada maitsvaid toite.

Toidutraditsioon erinevates maades on jõulude ajal erinev. Näiteks tšehhide jõululaualt ei leia mitte siga, vaid hoopis karpkala, mis sai traditsiooniks 17.-18. sajandil kui kalakasvatus oli Tšehhi aladel väga levinud. Prantslastel on, aga traditsiooniliselt jõululaupäeval laual hane- või pardimaks, austrid, suitsulõhe, homaar, pardipraad, hani või kalkun kastanitega. Inglaste pidusöögi keskseks osaks jõululaupäeval on kalkun või hani (mõnikord ka part), ent vahel pakutakse ka küpsetatud sinki või piimapõrsast, praetud kartuleid, keedetud või aurutatud köögivilju, hautist vorstidega ja jõhvikakastet. Ameerikas on jõulutoiduks kalkun, jõhvikakaste, mais, kõrvits ja rohelised oad.

Kuidas aga kujunes välja eestlaste „jõulutoidukaanon"?

Millised road olid Eesti aladel varauusaegse ja hiliskeskaegse linnakodaniku jõululaual?

Ega meil sellisest kaugest perioodist, nagu keskaeg palju menüüsid pole säilinud. Kui meil midagi säilinud on, siis on need linnadega seotud. Teistest Eesti linnadest on kirjalike teadetena meieni jõudnud vaid pudemeid ja kui meil midagi on, siis enamasti Tallinna kohta. Nendest allikatest võib välja lugeda üht-teist toidukultuuri kohta ja reeglina on need seotud suuremate pidusöökidega.

Ennekõike on meieni säilinud arved toiduainete eest, mida on pidusöökideks varutud. Põhiliselt räägivad need allikad siinse saksa eliidi, täpsemalt gildide ja rae söömapidudest. Teiste kohta on andmeid säilinud vähe.

Edasi lugemiseks:
1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega