Riigi valimisteenistuse juhi (RVT) Arne Koitmäe sõnul tähendab elektrooniline valijate nimekiri seda, et enam ei ole sellist seisu, et valija on määratud ühe valimisjaoskonna juurde - oma kodujaoskonna juurde, kus ta saab hääletada.

„Nüüdsest saab valimisringkonna piires minna ükskõik millisesse hääletamisruumi," ütles Koitmäe.

Kui rääkida aga eesseisvast võimalikust rahvahääletusest ja ka Euroopa Parlamendi valimistest, siis on kogu Eesti üks valimisringkond ja inimene saab minna ükskõik millisesse valimisruumi Eestis.

Praktiliselt tähendab uuendus seda, et kui valija tuleb hääletusruumi hääletama, siis esitab ta kõigepealt isikut tõendava dokumendi, jaoskonnakomisjoni töötaja kontrollib tema isikut ja pärast seda sisestatakse valija andmed valimiste infosüsteemi või loetakse need otse välja ID-kaardilt.

Infosüsteem omakorda kuvab jaoskonna töötajale valija andmed - kas ta on hääletamisõiguslik ja kas ta on juba hääletanud või mitte. Edasi saab valija allkirja vastu valimissedeli ning tema nime taha läheb valimiste infosüsteemi väljastatav kontrollnumber.

Tehniliselt toob see kaasa ka selle, et kõik valimisjaoskondade komisjonid varustatakse arvutitega, ning hange on selleks ette valmistamisel.

E-hääletamine saab toimuma esmaspäevast laupäevani ööpäevaringselt - täpsemalt esmaspäeval kella 9st kuni laupäeval kella 20ni. Kui elektrooniliselt hääletanud valija läheb pühapäeval valimisjaoskonda valima, siis tema elektrooniliselt antud hääl tühistatakse. E-hääletamise tulemused tehakse avalikuks ligi kaks tundi pärast paberil antud hääletustulemuste lugemise algust. Seni pole otsustatud, kas e-hääletamisel tuleb inimestel ennast asuda tuvastava ka veebikaamera abil.

Mis puutub valimisagitatsiooni, siis uuendusena on poliitiline välireklaam on lubatud kogu valimisperioodi ajal ja valimisagitatsiooni võib teha ka valimispäeval ning isegi samas hoones, kus asub valimisjaoskond - välja arvatud hääletusruumis endas.

Kõik valimistega seotud infosüsteemid on riigi jaoks arendanud kas AS Cybernetica või AS Nortal.