Advokaat: kas distantsõpe annab õiguse õpilaste lausjälgimiseks?
Peagi lõppev aasta 2020 on koolide jaoks kindlasti palju uut toonud. Koolides ei ole sel aastal õppetööd läbiviidud mitte tavapärases vormis, vaid distantsõppena, selleks, et vältida koroonaviiruse levikut koolipere seas. Distantsõpe on olnud keeruline väljakutse nii õpetajate kui ka õpilaste ja lastevanemate jaoks.
Lisaks sellele, et tundide läbiviimine on vaja sisuliselt ümber mõelda, on olnud omaette väljakutseks ka sobivate tehniliste lahenduste leidmine ja nende kasutama õppimine. Viimastel ajal on veidi rohkem hakatud rääkima reeglitest, mis on koolides õpilastele seoses distantsõppega kehtestatud. Mitmed lapsevanemad on olnud üllatunud, et mõnes koolis peab õpilane hoidma arvuti kaamera tundide ajal sisselülitatuna.
Reegel, mille järgi peab õpilasel live-tunnis olema kaamera sisselülitatud, on iseenesest justkui lihtne lahendus selleks, et õpetaja saaks veenduda, et konkreetne õpilane tunnis osaleb ja ülesandeid lahendab. Kuivõrd õpilased võtavad distantsõppest osa, viibides samal ajal oma kodus, on siin põhjust aga tõsiseks muretsemiseks seoses õpilaste ja nende pereliikmete õigustega eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele.
Inimese kodu mõistetakse andmekaitseõiguses kui privaatset sfääri, mida peab austama. Reegel, mille järgi on õpilasel kohustus hoida kaamera kogu tunni vältel sisselülitatuna, on privaatsusõiguste vaatevinklist üsna riivav.
Esiteks loetakse andmekaitseõiguses füüsilise isiku kaameraga jälgimist juba iseenesest üheks kõige riivavamaks isikuandmete töötlemise toiminguks üldse. Jälgides isikut reaalajas kaameraga, on alati risk, et isiku kohta kogutakse rohkem teavet kui oleks eesmärgipärane, sest kaamera vaatevälja võib jääda rohkem kui esialgu arvata võiks.
Teiseks, me räägime antud juhul valdavalt laste (alla 18-aastaste isikute) isikuandmete töötlemisest. Laste isikuandmed on Euroopa Liidus kehtiva isikuandmete kaitse üldmääruse järgi „erilise kaitse all". Kuna lapsed ei suuda ise piisavalt hästi aduda riske, mis nende isikuandmete töötlemisega seoses tekkida võivad, peavad andmetöötlejad - näiteks koolid ja lasteasutused - olema ise eriliselt hoolsad ja valima isikuandmete töötlemiseks võimalikult vähe riivavad viisid.
Sealjuures, antud küsimus puudutab mitte ainult isiku õigust tema andmete kaitsele, vaid ka põhiseaduse §-ga 33 eraldi kaitstud õigust oma kodu puutumatusele. Inimese eluruum kuulub kodu puutumatuse õiguse kaitsealasse. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas on selgitatud, et õigus kodu puutumatusele kaitseb ka jälgimisseadmete eest, millega jälgitakse isiku eluruumi.
Kuigi õpetajatel on arusaadavalt huvi selle vastu, et õpilased live-tundidest kohusetundlikult osa võtaksid, on kohustus hoida kaamera sisselülitatuna on õpilaste suhtes ebaproportsionaalselt riivav. Tuleb arvestada sellega, et väga paljudel (eriti algklasside) õpilastel ei ole omaette tuba. Tihti jagatakse tuba õe või vennaga või isegi mitme õe või vennaga. Nende ning samuti teiste pereliikmete tegevus võib sellisel juhul väga lihtsasti kaamera vaatevälja jääda.
Tõenäoliselt on väga vähe selliseid leibkondi, kus iga pereliikme jaoks on olemas eraldi privaatne ruum, kus nad saavad distantsõppes osaleda või kaugtööd teha.
Nagu koolid ka ise on öelnud, peaks distantsõpe sarnanema võimalikult suures ulatuses tavapärasele õppele. Kaameraga õpilase jälgimine läheb sellest siiski oluliselt kaugemale, ja seda mitte positiivses mõttes. Õpilase kaameraga jälgimine terve koolitunni vältel ei ole põhjendatud.
Kohustus kaamera sisse lülitada on põhjendatud juhul, kui see on õppetöö jaoks reaalselt vajalik. Näiteks keeletunni puhul, kui õpetaja palub õpilasel kaamera korraks sisse lülitada, et õpilane saaks võõrkeelset teksti ette lugeda. Seda, kas õpilane on live-tunnis kohal ja jälgib live-tundi, mitte ei tegele muude asjadega, saab õpetaja kontrollida ka oluliselt vähem riivavate meetmete abil. Näiteks saab õpetaja aeg-ajalt õpilaste küsitlemisega kontrollida, kas nad tundi jälgivad, või paluda neil tunni lõpus väikesemahulise tunnikontrolli teha.
Nagu HITSA (Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus) on soovitanud, võiks koolil olla kodukord distantsõppe jaoks, kus antakse juhised distantsõppe läbiviimiseks ka andmekaitse ja küberturvalisuse vaatevinklist.
