Kuidas nende vahel valida ja milline neist vaktsiinidest on kõige sobivam, efektiivsem ja ohutum, millised on ühe või teise vaktsiini puudused ja millest vaktsiine üldse toodetakse - sellest kõigest annab ülevaate Tallinna tehnikaülikooli molekulaarimmunoloogia dotsent Sirje Rüütel Boudinot.

Praegu  on väljatöötatavad SARS Cov2 vaktsiinid põhinevad peamiselt neljal erineval tehnoloogial: inaktiveeritud vaktsiinid, nukleiinhappevaktsiinid, adenoviirusel põhinevad vektorvaktsiinid ja rekombinantsetel subühikutel põhinevad vaktsiinid

1. Inaktiveeritud vaktsiinid

Tootjad: Sinovac, Sinopharm

Viirused inaktiveeritakse UV vahendusel või muid füüsiliste või keemilised meetmed kasutades. Need vaktsiinid atraktiivsed, kuna neid saab kergesti toota suurtes kogustes ja nad  sisaldavad kõiki viiruse komponente õiges konformatsioonis.

Puhastatud inaktiveeritud viirust on traditsiooniliselt kasutatud paljude vaktsiinide väljatöötamiseks, näiteks ka pandeemse gripi puhul.

Inaktiveeritud viirusel põhinevad näiteks BBIBP-CorV ja  PiCoVacc vaktsiinid, mida arendavad Sinovac, Sinopharm, (Wuhan and Beijing Institute of Biological Products) Need vaktsiinid on toodetud koekultuuri rakkudel, millest on seejärel viirus eraldatud ja inaktiveeritud.  Adjuvandina on kasutatud alumiinium hüdroksiidi.

6-19% katseisikutest on olnud mõningane reaktsioon vaktsiinile. Seda vaktsiini tuleks manustada kaks korda kahe kuni kolme nädalase vahega.

2. Nukleiinhappevaktsiinid (DNA ja mRNA vaktsiinid)

Tootjad: Pfizer, Fosun Pharma ja BioNTech koostöös, lisaks eraldi Moderna/NIAID