Mitmed eksperdid pelgasid, et käesoleval sügisel ja talvel tabab maailma „topeltepideemia", mis viib tervishoiusüsteemi kokkuvarisemise äärele. Oletati, et COVID-19 teine laine langeb kokku hooajalise gripiepideemiaga, mis näiteks Suurbritannias tapab aastas umbes 10 000 inimest, Ameerika Ühendriikides olenevalt aastast kuni 60 000 ja kogu maailmas veerand kuni kolmveerand miljonit inimest.

Nende prognooside valguses pöörasid läänemaailma valitsused gripi vastu vaktsineerimisele varasemast suuremat tähelepanu. On ainult üks probleem: tundub, et gripp on peaaegu maailmast kadunud. Seda täheldati suvel lõunapoolkeral, kui näiteks Austraalias ei registreeritud suvel, kui maakera kuklaosas peaks algama gripihooaeg, mitte ühtegi ametlikku nakatumisjuhtu!

Varasematel aastatel on gripihooaeg kustutanud harilikult kuni tuhande austraallase elud.

Sarnast nähtust on sel aastal tähendatud ka Eestis. Kui 2019/2020 haigestus Eestis gripihoojal umbes 5000 inimest ja aasta varem üle kahe korra rohkem, siis tänavune gripihooaeg on lihtsalt ära jäänud ning gripi positsioonid on üle võtnud uus koroonaviirus.

Irja Lutsar: RNA-viirused teineteist ei salli

Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia professor, Jüri Ratase valitsuse üks peamisi nõuandjaid koroonakriisi ajal, Irja Lutsar sõnab, et tema kolleegides on gripi kadumine tekitanud nõutust.

„Sellele pole head selgitust, kuid me teame, et lõunapoolkeral jäi gripiepideemia täielikult ära. Mu kolleegid sealt kandist ütlesid, et nad ootasid ja ootasid, kuid gripipuhangut ei tulnudki. Praegu on sellest vara rääkida, sest gripp võib levima hakata ka jõulude ajal ning vahel on siis olnud suured puhangud, kuid sel aastal paistab, et grippi ei tule. Olen vaadanud, mida näitab gripiseire erinevates Euroopa maades ja loomulikult esineb üksikuid juhtumeid, aga kõigis maades on gripitase väga-väga madal," räägib Lutsar.