Irja Lutsar ja Karmen Joller: kuhu on kadunud gripp?
- Viiruste vahel käib konkurents
- Koroonaviirus on palju nakkavam ja ohtlikum kui gripp
- Meie organismile on vaja „viiruskoormust"
Mitmed eksperdid pelgasid, et käesoleval sügisel ja talvel tabab maailma „topeltepideemia", mis viib tervishoiusüsteemi kokkuvarisemise äärele. Oletati, et COVID-19 teine laine langeb kokku hooajalise gripiepideemiaga, mis näiteks Suurbritannias tapab aastas umbes 10 000 inimest, Ameerika Ühendriikides olenevalt aastast kuni 60 000 ja kogu maailmas veerand kuni kolmveerand miljonit inimest.
Nende prognooside valguses pöörasid läänemaailma valitsused gripi vastu vaktsineerimisele varasemast suuremat tähelepanu. On ainult üks probleem: tundub, et gripp on peaaegu maailmast kadunud. Seda täheldati suvel lõunapoolkeral, kui näiteks Austraalias ei registreeritud suvel, kui maakera kuklaosas peaks algama gripihooaeg, mitte ühtegi ametlikku nakatumisjuhtu!
Varasematel aastatel on gripihooaeg kustutanud harilikult kuni tuhande austraallase elud.
Sarnast nähtust on sel aastal tähendatud ka Eestis. Kui 2019/2020 haigestus Eestis gripihoojal umbes 5000 inimest ja aasta varem üle kahe korra rohkem, siis tänavune gripihooaeg on lihtsalt ära jäänud ning gripi positsioonid on üle võtnud uus koroonaviirus.
Irja Lutsar: RNA-viirused teineteist ei salli
Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia professor, Jüri Ratase valitsuse üks peamisi nõuandjaid koroonakriisi ajal, Irja Lutsar sõnab, et tema kolleegides on gripi kadumine tekitanud nõutust.