PÕHJALIK ÜLEVAADE | Süstimisest viiruse tapmiseni: vaktsiini elutsükkel meie organismis
Mitmed koroonavaktsiinid on valmis ja on alanud üleilmne süstimine selle suurt laastustööd tegeva viiruse vastu. Teeme Tartu ülikooli molekulaarmeditsiini professori Ana Rebase abil punkt-punktilt ja graafiliselt selgeks kahe lootustandva vaktsiini kogu toimetsükli meie organismis.
Ülevaate aluseks võtsime kahe ravimitootja - Moderna ja Pfeizer-BioNTech – vaktsiinikandidaadid.
Samm üks
Vaktsiin süstitakse õlavarre lihasesse. Vaktsiin ise sisaldab endas koroonaviiruse ogavalgu geneetilist informatsiooni mRNA kujul, mis on pakitud lipiidsesse kompleksi.
Samm kaks
mRNA-lipiid kompleks siseneb lihasrakkudesse või kudedes paiknevatesse immuunrakkudesse nimega dendriitrakud.
Samm kolm
mRNA põhjal hakatakse õlavarres nii dendriitrakkudes kui ka
lihasrakkudes tootma viiruse ogavalku ehk ühte kümnest viiruse valgust. Lisaks põhjustab mRNA-lipiidkompleks lokaalset põletikku ning mõned rakud surevad, mis meelitab kohale rohkem immuunrakke ja dendriitrakke.
Samm neli
Ogavalgud, mis satuvad lihasrakkude pinnale või rakkude vahelisse alasse, tuntakse ära kui võõrvalgud ja korjatakse üles dendriitrakkude poolt, mis aktiveeritakse ja seejärel liiguvad nad lähimasse lümfisõlme kus esitatakse dendriitrakkude pinnal koos MHCII molekuliga T-rakkudele.
MHCII molekul on koesobivuskompleksvalk dendriitraku välispinnal, mis esitab antigeene T rakkudele. T-rakud on aga kaasasündinud immuunsuse rakud, milledel on väga erinevad retseptorid, millega nad tunnevad antigeene, so kehavõõraid valke, mida dendriitrakud neile esitavad MHCII kompleksis.
Osa T-rakke on seejuures tsütotoksilised ja hävitavad viirusega nakatunud keharakud otse, osad aktiveerivad B-rakke, et need antikehi toodaksid - need on „abistaja T-rakud.
Samm viis
Need T-rakud, mis tunnevad ära antigeeni - ehk siis ogavalgu -, hakkavad paljunema. Osa nendest T-rakkudest aktiveerivad B-rakud, mis hakkavad tootma antikehi. Osa B- ja T rakkudest muutuvad mälurakkudeks ja nad säilitatakse alles vereringes, lümfisõlmedes, kurgumandlites ja luuüdis. Osa T-rakkudest töötavad koostöös teiste immuunrakkudega, et vaktsineeritud õlavarres tekkinud põletik paraneks.
Samm kuus
Kui vaktsineeritud inimese hingamisteedesse satub järgmine kord koroonanviirus, siis jõuavad nakatuda ainult üksikud hingamisteede rakud kus muude viirusvalkude hulgas tehakse ka ogavalku.
Hingamisteedes või sügavamal koes paiknevad dendriitrakud tunnevad ära nakatunud rakud, aktiveeruvad ja liiguvad lüfisõlme. Lümfisõlmedes kohtavad dendriitrakud mälu T-rakke ja B-rakke, kes tunnevad viiruse ogavalgu ära ning teadvustavad seda kui ohtu organismile.
Osa mälu-T-rakke hakkab paljunema, liigub hingamisteedesse ehk nakkuskoldesse ja reageerivad seal otse viirusega nakatunud rakkudega ja hävitavad need.
Osad viirused tuntakse ära ogavalku ära tundvate antikehade poolt ning immuunsüsteemi teised rakud teevad viiruse kahjutuks.
Kokkuvõttes reageerib vaktsineeritud inimeste immuunsüsteem enne, kui tekkib haigus. Kui sellist T- ja B- raku mälu ei ole, siis läheb immuunsüsteemil viirusega võitlemiseks palju kauem ja mõnikord muutub kopsupõletik nii ägedaks, et organismi immuunsüsteem ei saa haigusega hakkama.
Ülevaate koostamisel on võetud aluseks ka The New York Times'is avaldatud materjale.
