Professor Ana Rebase sõnul kujutavad need vaktsiinid endast lipiidsesse pakendisse pandud koroonaviiruse ogavalku kodeerivat informatsiooni (inglise keeles messenger) ehk mRNA-d.

Kui vaktsiin süstitakse lihasesse, siis kõige kergemini korjavad selle endasse immuunrakud, täpsemalt dendriitrakud.

„Nendes rakkudes sünteesitakse mRNA järjestuse põhjal viiruse ogavalk, mis tuntakse ära kui kehavõõras valk. See lagundatakse ja selle jupid esitatakse dendriitraku pinna koesobivuskompleksi MHCII abil järgmistele immuunrakkudele, milleks on T-rakud," kirjeldas Rebane, öeldes, et kokkuvõttes käivitatakse immuunvastuse kaskaad, mille tulemusena tekib organismis immuunmälu ogavalgu suhtes.

Edasi lugemiseks:
1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega