Tartu Ülikooli molekulaarimmunoloogia professor Pärt Peterson selgitas Fortele, et kui inimesel on tekkinud antikehad ja ka rakuline immununsus - näiteks varasema nakkuse või vaktsiini manustamise tagajärjel -, siis hakkavad antikehad viirust kohe hävitama. Samas, kui kiiresti viirus seejärel organismist eemaldatakse, sõltub vägagi mitmest individuaalsest asjaolust.

„Esiteks sõltub, kui suure viiruse doosi on konkreetne inimene saanud. Kui viirust sattus organismi palju on oht, et viirus paljundab ennast organismis kiiremini. Teiseks on oluline, kui palju on antud inimesel viiruse-vastaseid antikehasid. Kui inimesel on tekkinud väga kõrge antikehade tase, siis õnnestub viirust ka kiiremini neutraliseerida," rääkis Peterson.