Forte uuris maausulisi ühendava Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koja endiselt vanemalt Andres Heinapuult ja ristiusu-eelse Eesti asjatundjalt Tõnno Jonuksilt, millised on Eesti rahva tõelised traditsioonid ja uskumused ning millega tegelevad Eesti „uuspaganad" tänapäeval.

Judeokristlikes usundites on halvustavalt „paganateks" nimetatud kõiki mitte-judeokristliku traditsiooni järgijaid. 20. sajandil toimus üle Euroopa paganausu renessanss, selle tulemusel sündisid ka Eestis näiteks maausk ja taarausk.

Andres Heinapuu: maausk on tõeline Eesti põlisrahva usk

Andres Heinapuu on tuntud laiemale avalikkusele kui teatri ja soome-ugri hõimuliikumise tegelasena, samuti kuulus ta taasiseseisva Eesti riigikogu esimesse ehk VII. koosseisu. Samas on ta olnud ka Maavalla Koja vanem ja täna tegutseb selle kirjutajana.

Andres Heinapuult ütleb, et maausk on üheaegselt nii eluhoiak kui ka religioon. Samas pole maausk erinevalt näiteks ristiusust rangelt reglementeeritud ning igaüks võib uskuda, nagu ise soovib.

„Maausk on maarahva maailmavaade, ellusuhtumine ja käitumisjuhis, mis lähtub siin maal aastatuhandete jooksul kujunenud maa-, metsa- ja rannainimeste maailmakirjeldusest ning teadmisest. Meie usume, et maausk on see usk, mida Eestis on usutud aegade algusest peale. Mis on oluline, on see, et maausk ei ole ja pole kunagi olnud jäikade käskude ja keeldude kogum. Kindlasti kuulub maausu sisse usuelement üsna tugevasti. Kuivõrd meil pole pühakirja, keelde ega käske, siis võib igaühel maausk olla veidi erinev. Aga kui inimene usub, et puul on hing, siis ta usub seda."

Ta ütleb, et see kuidas uskuda maausuliste vahel vaidlusi ei tekita, samas on otsustatud mitte aktsepteerida tänapäevaseid müstitsistlikke, esoteerilisi ja okultistlikke voolusid.

Edasi lugemiseks:
1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega