Kui veebikommentaare lugeda, siis on internetikiirustega Eestis puha kehvasti. Paari põhjalikuma hiljutise ülevaate põhjal (1 ja 2) me Euroopa esirinda tõesti ei pürgi. Aga millisena esitlevad seisu meie kolm mobiilioperaatorit? Küsisin järele.

Telia

Telia saatis möödunud nädalal välja pressiteate, et rahvusvaheline konsultatsioonifirma Omnitele sai Telia 4G võrgus keskmiseks allalaadimiskiiruseks 59 megabitti sekundis (Mbit/s), üleslaadimisel 19 Mbit/s. Tipuks kujunes enam kui 440 Mbit/s alla- ja 121 Mbit/s üleslaadimisel.

Omnitele hindas suvel Telia Eesti tellimusel mobiilivõrkude ja -teenuste kvaliteeti üle Eesti, mille käigus sõitis tiim läbi üle 3000 kilomeetri.

Kõigi mõõtmiste käigus jäi Telia 4G võrgus mobiilse interneti kiirus allalaadimisel alla 10 Mbit/s vaid 14,4 protsendil juhtudest.

Telia väidab oma kodulehel, et nende 4G võrk katab 97 protsenti Eestist.

Elisa

Elisa meediasuhete juht Taavi Teder vastas Forte päringule, et kuna nad pole viimastel aastatel üle-eestilisi mõõtmisi tellinud, edastab ta kõige neutraalsemad andmed ehk TTJA mullu septembris tehtud mõõtmistulemused. Mõeldud on raportit „Mobiilse interneti andmesidekiirused Eestis“.

"Oleme sel aastal oma võrku veelgi arendanud ja ei ole alust arvata, et tänased tulemused oleksid TTJA andmetega võrreldes kehvemad, vaid pigem paremad," lisab Teder.

Elisa andmesidevõrgu keskmised kiirused üle Eesti: allalaadimisel 83,2 Mbit/s ja üles 25,3 Mbit/s.

Tippkiirus allalaadimisel oli üle Eesti fikseeritud mõõtekohtades 374,7 Mbit/s ja üleslaadimiskiirus 67,8 Mbit/s. Tipp-allalaadimiskiirus "sõidu ajal üle Eesti" oli 400 Mbit/s ja üles 66,4 Mbit/s.

Elisa 4G võrk katab 99 protsenti Eestist.

Tele2

Tele2 tehnoloogiaüksuse juht Tanel Sarri toetub Fortele vastates samuti TTJA raportile „Mobiilse interneti andmesidekiirused Eestis“.

TTJA 2019. aasta mõõtmiste järgi oli Tele2 võrgus allalaadimiskiirus keskmiselt 94,0 Mbit/s ja üleslaadimiskiirus 35,1 Mbit/s. Tipuks jäid vastavalt 259,2 ja 96,5 Mbit/s.

Tele2 hindab oma 4G võrgu katvuseks Eestis 99%, saab lugeda firma kodulehelt.

Kokkuvõtteks

Kahe eri ajal tehtud eri uuringu tulemusi muidugi üks-ühele võrrelda ei saa, aga artikli põhiküsimus (milliste kiirustega operaatorid meid hetkel peibutavad) sai mingi vastuse küll.

Kuna Telia tellitud mõõtmised on konkurentide omadest tublisti värskemad, tasub ka üle vaadata, milliseid arve see 14 kuu tagune raport kõigi kolme operaatori pakutavate kiiruste kohta näitab.

Mobiilside ja levi kvaliteet olenevad nii mitmest eri tegurist, et puhtalt ühenduskiiruste põhjal mingeid suuri järeldusi teha ei maksa.

Küll aga tuleb taas tõdeda, et kuigi operaatorid lubavad juba ammu, et nende kiired 4G võrgud katavad praktiliselt terve riigi, ei tule puudust kurjadest keeltest, kes Eestis pakutavat mobiilside ja -levi kvaliteeti viletsaks hindavad. Eriti väljaspool suuremaid linnu.

Tehnoloogiaajakirjanikud saavad sõna sekka

Miks kriitikud ei taltu? See küsimus ajab hämmeldusse ka tehnoloogiamaailmas toimuvat pikalt kajastanud teenelised ajakirjanikud, kellelt kommentaari küsin.

Marko Habicht (AM.ee, Must Post) pakub, et inimeste arusaam väärt netikiirustest on lihtsalt muutunud. "Nagu legend, et Bill Gates olla kunagi öelnud, et 640 kB on suurim kogus töömälu, mida arvutites kunagi tarvis läheb." Ta meenutab siiski, et ka liigutatavate andmete mahud on tohutult kasvanud.

"Mul on tunne, et telefonide enda levi vastuvõtu võimsus on halvenenud. Äkki on süüdi mingid Euroopa Liidu reeglid, piirangud taskuantennidele? Ei tea," lisab Habicht.

Glen Pilvre ütleb, et mõistab nii potentsiaalset vingujat kui ka operaatorit.

"Ühest küljest on selge, et ega raadioside ei ulatu kunagi igale poole ülivõrdes hästi ja vaevalt keskmine vinguja üleüldse tahab, et tema hoovis on antenn – ainult levi peab olema.

Samas, kui maksad, siis võiks ju levi ka olemas olla – ma pole kursis, kui palju operaatorid täna tehnikapargi putitamiseks / investeeringuteks raha kulututavad. Vanasti hüüti neid numbreid kuidagi kõvemini välja... või ainult tundus nii.

Alati jääb ka küsimus, et kas operaator peab mõistlikuks ja tasuvaks igale poole antenni panna, näiteks kuhugi soosse."

Pilvre nendib, et viletsa leviga kohti leiab Eestis muidugi ka täitsa asustatud paikadest. "Kui sul on elamine juhtumisi sellises kohas, eks siis tuleb konkreetselt operaatori ukse taha kaebama minna.

Mulle näiteks meenus selline koht nagu Ungru, Haapsalu ja Rohuküla vahel – levi ongi lihtsalt s**t, toas kohati puudub. Ja kui sa pead juhtumisi Ungrus olema, siis võtadki rahulikult ega mölla netis."