Ilves: autoritaarsed riigid on meist paremad andmekäitlejad

Liigne bürokraatia ja ülereguleerimine on Euroopas ja sealjuures Eestis suureks takistuseks teaduse tegemisel ning autoritaarsetes ja tehnoloogiahiidudele vabadust andvates riikides on selles osas lood märksa paremad, leiab Stanfordi ülikooli külalisteadur Toomas Henrik Ilves.

„Nii jälitamiskapitalism kui algoritmiline autoritaarsus on oluliselt tõhusamad andmekäitlemisel kui eurooplased," ütles Toomas Henrik Ilves reedel Tartu ülikoolis peetud konverentsikõnes.

Esimese puhul viitas ta USA tehnoloogiafirmade ärimudelile ning teisel puhul kodanike jälitamise kaudu oma võimu kindlustavaid diktatuure.

„Ühel pole erilist regulatsiooni ja firmad saavad teha, mida tahavad ilma, et valitsus saaks isegi sageli aru. Teine ei pea jälle üldse hoolima põhiõiguste kaitsest ja lihtsalt jälitab ning vahest ka kiusab oma kodanikke saadud informatsiooni baasil taga," rääkis Ilves. „Euroopa ei luba kumbagi. Aga tänu karmile regulatsioonile takerdub meil empiiriline teadus."

Empiiriline teadus vajab tema sõnul aga kiiret liikumist ja seda ta ka teeb. „Kaks päeva pärast seda, kui Hiina riputas üles koroonaviruse genoomi, oli Moderna töötanud juba välja, milline peaks olema vaktsiini struktuur. Asja iva on, et just nagu idufirmade puhul, peab empiiriline teadus olema valmis kiiresti tegutsema - seda enam, kui tegemist on miljardite inimeludega," sõnas Ilves.

Tänu seadusandlusele, regulatsioonidele ja lihtsalt tavadele on tema sõnul teaduslike uuringute kiirus Euroopas pärsitud, lisaks põrkavad teadlased lihtsalt bürokraatlike takistuste vastu. Eesti puhul tõi Ilves kriitilise näitena eetikanõukogud.

„Meil, nagu teistes lääneriikides, on riiklikud eetikakomisjonid, mis peavad eksperimentidele ja andmete kasutamisele ning andmete käitlemisele oma heakskiidu andma. Aga need on pahatihti aeglased, aeglasemad kui teadus. Kui Eesti bioeetika ja inimuuringute komitee otsustab, et ei tule üheksa kuu vältel kokku, siis on pehmelt öeldes raske teadusega edasi minna," sõnas Ilves.

Ilvese mõtted langevad kokku kahe aasta eest novembris Vilniuses kõnet pidanud riigi endise IT-juhi Taavi Kotka mõtetega, millede kohaselt on mittedemokraatlikud riigid ka edukad tehisintellekti arendajad.

«On huvitav, et eriti edukad on seejuures nende riikide valitsused, kus puudub demokraatia. Tehisintellekti ja masinõppe probleem on, kui sa saad tulemused, siis sa pead neid testima ja muutma oma käitumismudeleid. Demokraatlike riikide valitsused ei tohi teha vigu, kuna nad on valitud. Ja kui nad teevad vigu, siis ei valita neid tagasi,» rääkis Kotka.

See on probleem, mis puudub Kotka sõnul näiteks Hiinas - nad võivad teha, mida tahavad, ja nad valitakse ikka tagasi. Hiina on Kotka hinnangul ühtlasi kõige arenenum digiühiskond maailmas.

«Nad saavad mängida tehisintellektiga, nad saavad mängida masinõppega, nad saavad mängida andmetega, kuna neil puudub tagasivalimise probleem,» tõdes Kotka.

Demokraatlike riikide valitsuste ainus võimalus on Kotka hinnangul asuda usaldama andmetöötlust ja tehisintellekti.