Viis pisiasja, mis hämaraga linnas liigeldes närvi ajavad ja ohtlikud on
Päevavalgust jagub praegusel ajal mõneks tunniks, kui sedagi – madalad pilved muudavad päeva ühtlaselt sogahalliks. Hämaraga liigeldes peab autojuht ka linnaliikluses olema eriti tähelepanelik ning pealtnäha väike hooletus võib kaasa tuua raske avarii. Kui me teistega rohkem arvestaksime ja teeksime mõne lisaliigutuse, oleks liiklus turvalisem, kirjutab Accelerista.com.
On kaamoseaeg, mille üle elamist leviv koroonaviirus kuidagi lihtsamaks ei tee. Inimesed on ärevil, pole teada, mida toob homne – kas tervist on, kas tööd on, kas raha on… elu käib mitte enam päev, vaid tund korraga.
Mitmed uuringud kinnitavad, et üldine masendus mõjutab liiklust negatiivselt: liiklusraevu, minnalaskmist ning hooletust on tavapärasest rohkem.
Võiks ju olla vastupidi: keeruline on kõigil, me kõik oleme surutud väiksesse kinnikasvavasse konnatiiki, me kõik tahame ellu jääda, ja üheskoos on seda lihtsam teha kui üksinda.
Polegi palju vaja pingutada, et liiklus oleks turvalisem: roolis olles tuleb sõita (ja vaadata teele), tänaval käies ei peaks unustama odavaimat elukindlustust, helkurit. Autot peatades või parkides tuleks arvestada teistega ning kasutada iga auto põhivarustuses olevaid lisasid – tulesid, kojamehi jms. Natuke mõistust ja mõistmist juurde – juba ongi hästi.
Alljärgnevalt on kirjeldatud viit tüüpilist olukorda linnaliikluses, millele paljud tähelepanu ei pööragi, sest nende endi jaoks ei ole tegu teadvustatud probleemiga. Mõnikord aga ollakse eksiarvamusel – seda eriti jalakäijate ja ratturite/tõuksijate puhul. Need olukorrad ajavad kaasliiklejaid aga närvi, tekitavad ohuolukordi ja võivad halvemal juhul lõppeda raske avariiga.
Ka linnas peab kandma helkurit
Helkur võiks riietel olla aastaringselt 24/7. Iga kord, kui astud uksest välja, kontrolli, et sul on küljes vähemalt 1, veel parem kui mitu valgusepeegeldajat.
Hämaras muutuvad valgustamata ülekäigurajad surmalõksuks: sõidukijuht näeb küll liiklusmärki, aga ei pruugi märgata teed ületavat tumedates riietes helkurita jalakäijat. Ja kui riided ongi värvilised, siis helkur peab ikkagi olema!
Vihmasajus või udus võib suvalises kohas teed ületav jalakäija just sel kõige kriitilisemal hetkel jääda A-piilari taha ja olla autojuhi jaoks olematu. Kui jalakäija kannaks helkurit, märkaks juht teda aegsasti.
Kiiresti üle tee suskivad, nurki “lõikavad” või ka nutiseadet näppivad selge suunata tõuksijad ja ratturid on hämaras autojuhi jaoks tõeline loto: kas jõuab pidurdada või mitte? Kui oleks helkur(id), oskaks karta.
Näiteid võib tuua veel ja veel. Tõsilugu on see, et Eestis peab helkur küljes olema igal ajal, igaühel. Veel parem kui üle riiete on tõmmatud õhuke helkurvest – see teeb imet. Ega sõidukijuhid ei tea, et te tegelikult politseis ei tööta.
Hooletu parkimine tekitab doominoefekti
Maanteeameti eksamiosakonna juhataja Tarmo Vanamõisa sõnul valmistab sõidueksami sooritajatele muret… parkimine.
