Internetipanka ei olnud võimalik tundide kaupa sisse logida, maksed ei läinud läbi, kaardiga ei saanud maksta, maas olid nii äpp kui veeb, abi polnud ka partnerite Apple pay ja mTasku kasutamisest, ühendust ei olnud võimalik võtta isegi klienditeenindusega.

"Sellest, mis rikke põhjustas, saame rääkida hiljem, kui teenus on taastunud ja oleme saanud raportid," sõnas panga pressiesindaja Karin Laurima juhtumi päeval. Paraku pole Swedbank seda siiamaani teatanud, nimetatud on vaid anonüümset tehnilist tõrget.

Nagu möödaminnes teatas eile aga Riigi Infosüsteemi Ameti küberturvalisuse üksus CERT-ee oma oktoobrikuu ülevaates, et just 8. oktoobril tabas ühte Eestis tegutsevat finantsasutust nähtus nimega teenustõkestusrünnak.

„Väljapressimiskiri, näidisrünnak ja hoiatus, et raha maksmata jätmisel rünnatakse uuesti," nii kirjeldab CERT-EE 8. oktoobril toimunut ja märgis, et rünnaku ohvriks langenud asutuse teenuseid olid häiritud või katkesid mitme tunni jooksul.

„Sarnaseid väljapressimiskirju said Eesti ettevõtted oktoobris veel, kuid enamasti ei kaasnenud nendega enam isegi näidisrünnakut. Seega võib hinnata, et kõnealused kurjategijad üritavad imiteerida suuri panku rünnanud kurjategijaid, kes omakorda imiteerivad riiklikke kinnisründe ehk APT gruppe," seisab CERT-EE teates.

Forte liitis 1+1 kokku ja uuris Swedbankilt, kas 8. oktoobril võis Swedbanki tabada tõesti teenustõkkerünnak? Pank paraku seda tunnistada ei taha.

„Me ei saa kahjuks viidatud konkreetseid juhtumeid kommenteerida, kuid teenustõkestusründed (DDOS) on tänapäeva pankade ja teiste digitaalseid teenuseid pakkuvate ettevõtete üks riskidest," nentis Karin Laurima.

Ta kinnitas ka, et Swedbank on neiks ründeiks valmistunud ning kasutab nende mõju vähendavaid tehnilisi lahendusi. „Panga turvasüsteemid on tugevad ning klientide varad kaitstud," sõnas ta.