Facebooki oma töötajad leidsid, et ettevõtte faktikontrollist vabastatud poliitikute nimekiri soodustab valeinformatsiooni levikut

USA peamiselt tehnoloogiasektorile suunatud uuriv portaal The Information kirjutab, et Facebook koostas 2018. aastal nimekirja poliitilistest kontodest, mis on faktikontrollist vabastatud. Aasta hiljem püüdsid Facebooki töötajad nimekirja kaotada, viidates uuringule, mis näitas, et valed poliitikute postitustes mõjutasid teisi kasutajaid.

Facebooki ülemaailmne poliitika ja kommunikatsioonide juht Nick Clegg kaitses 2019. aasta septembri kõnes Washingtonis innukalt ettevõtte poliitikat mitte teha faktikontrolle poliitikutele, öeldes, et ei ole sotsiaalmeediavõrgustiku asi „sekkuda, kui poliitikud räägivad”.

Kaadri taga olid aga Facebooki mõned töötajad samal suvel väitnud vastupidist ja hoiatanud, et poliitikute vabastamine faktikontrollist „kaitseb sisu, mis on eriti tõenäoliselt eksitav”, selgub sisemisest ettekandest, millega The Information on tutvunud. Nad viitasid oma uuringule, milles leiti, et Facebooki kasutajad usuvad valeinformatsiooni suurema tõenäosusega, kui seda jagavad poliitikud.

Alates 2018. aastast oli Facebookil olnud „poliitiline valge nimekiri” umbes 112 000 kontost, mis kuulusid valitsusametnikele ja kandidaatidele, kelle postitustele ei tohtinud teha faktikontrolli, mis võib kaasa tuua karistusi postituste eest, mis sisaldavad valeinformatsiooni. Facebooki töötajad tahtsid selle nimekirja kaotamist. Nimekirja olemasolust ja uuringust selle mõju kohta teatas esimesena The Information.

Facebooki juhid ei järginud aga soovitust nimekiri kaotada. Pärast kohtumist uurijatega otsustasid nad säilitada enamiku poliitikute vabastuse faktikontrollist, välja arvatud vaidlusalused võltsingud, mida nad jagavad muudest allikatest. Lõpuks nõustusid juhid ka poliitikaga, mis sisaldas kõigi 2020. aasta novembri USA valimiste aegsete tulemustele linkivate poliitiliste postituste sildistamist.

Need sammud ei ole takistanud poliitikuid nagu USA president Donald Trump valimiste kohta valeinformatsiooni jagamast, märgivad välised eksperdid. Mitmed Trumpi vaidlustatud väited olid viimastel nädalatel Facebooki enim laigitud-jagatud-vastatud postituste hulgas, selgub Facebooki analüütikatööriista CrowdTangle andmetest.

Facebook võttis faktikontrollist vabastatud poliitikute nimekirja kasutusele 2018. aasta teises pooles, kui toibus veel paljastustest selle kohta, kuidas välismaalt manipuleeriti USA valijaid 2016. aasta valimiste ajal. Püüdes ettevõtte avalikku mainet parandada, ülistasid Facebooki juhid oma valeinformatsiooni väljajuurimise meetmeid USA vahevalimiste ja Brasiilia presidendivalimiste ajal.

Valimistel osalenud kandidaadid ja valitud ametnikud ei kuulunud aga muude kontodega sama poliitika alla. Facebook hakkas vabastama pikka nimekirja kontosid oma „valeinformatsioonivastasest sekkumisest”, selgub töötajate ettekandest 2019. aasta juulist. The Informationi sõnul ei ole selge, kui palju poliitilisi kontosid on Facebooki nimekirjas praegu ja kuidas seda nimekirja peetakse.

„Me ei usu, et meil oleks sobiv hoida ära poliitiku jutu avaliku tähelepanu all olemist,” ütles Facebooki kõneisik Joe Osborne oma avalduses. „Uuringus tehtud järeldused on põhjus, miks me rakendame faktikontrolle ja nende tagajärgi, nagu piirangud ja sildid, postitustele, mida poliitik jagab, kui need sisaldavad varem ümber lükatud sisu, nagu linke, videoid või fotosid.”

Osborne viitas Trumpi 11. novembri postitusele, milles ta jagas videot, milles väideti, et posti teel antud hääled viidi kogumiskohast ebaseaduslikult minema. Facebook lisas sellele videole faktikontrolli hoiatuse, piiras selle jagamist ning lisas lingid Reutersi ja Associated Pressi artiklitele, milles öeldi, et video ei näita valimispettust.

Nimekirja kaotamise toetuseks jagasid Facebooki uurijad 2019. aasta keskel enda läbi viidud uuringu tulemusi. Need tõid esile, kui valmis olid Facebooki kasutajad uskuma valeinformatsiooni, kui seda jagas nende toetatud erakonna liige. Uuringu jaoks vaatas 2600 Facebooki kasutajat USA-s, kes identifitseerisid end kas vabariiklaste või demokraatidena, rida peamiselt valet sisaldanud postitusi, mida olid jaganud Facebooki kaitstud poliitikute nimekirjas olevad kontod.

Vabariiklaste hulgas oli 3,1% suurem usaldus postituste vastu, mida jagas nende erakonna poliitik võrreldes tavakodaniku postitusega sõltumata sellest, kas postituse sisu oli õige või vale. Demokraatide hulgas usuti oma poliitikut 4,2% rohkem kui tavakodanikku.

Uuringus osalenud mõlemast erakonnast olid ka rohkem huvitatud sarnastest postitustest poliitikutelt kui sarnastest postitustest tavakodanikelt. See peegeldab seda, et poliitikute jagatud sisu peetakse „usaldusväärsemaks, huvitavamaks ja kasulikumaks”.

„Valges nimekirjas sisul meie tavalisi valeinformatsioonialaseid sekkumisi vältida lubamine annab eelisõiguse just sellele sisule, millel on suurem tõenäosus inimesi usaldusväärsuse ja kasulikkuse osas eksitada,” võtsid uurijad kokku.

Ikkagi on Facebooki asutaja Mark Zuckerberg enamasti tõrjunud üleskutseid modereerida poliitikute juttu, öeldes, et see jutt on niigi tähelepaneliku jälgimise all ja ei ole eraettevõtte asi valitud ametnikke tsenseerida. Facebooki teatel on nende poliitika eemaldada sellised poliitikute postitused, mis võivad viia füüsilise kahjuni või takistada valimisi. Ometi on Facebook andnud laia kõlapinna Trumpi postitustele, milles on jagatud näiteks valeväiteid posti teel hääletamise kohta või õhutatud vägivallale Black Lives Matter meeleavaldajate vastu.