Maailmas on positiivse SARS-CoV-2-testi andnud juba üle 60 miljoni inimese, aga teadaolevalt rohkem kui korra nakatunuid võib loendada endiselt kahekohalise numbriga ehk kümnetes, kirjutab The New York Times.

Täpselt nii – kümnetes.

Vastavat infot koondav veebileht nimetab Forte uudise koostamise hetkel korduvalt nakatunute arvuks 26 (kellest 25 jäid ellu). Võimalikke, aga kinnitamata juhtumeid on siiski omajagu rohkem, 599 (surnuid 12). Korduvnakatumise intervall olla keskmiselt 76 päeva.

Enamikul teadaolevatest juhtudest talub inimene uut nakatumist kergemini – sümptomeid pole või need jäävad talutavamaks. Seetõttu võib uskuda, et paljud korduvnakatumisjuhtumid statistikasse teed ei leia. Samas näib see taas kinnitavat, et need on kerged või varasemast kergemad taluda – muidu jõuaks korduvalt nakatunud tihemini meditsiinitöötajate huviorbiiti.

Esimene lugu inimesest, kes teist korda nakatus ja sellest enam ei paranenud, jõudis avalikkuse ette oktoobris – Hollandis elanud 89aastase naise juhtum.

SARS-CoV-2-ga korduvalt nakatumisel on eri põhjuseid: esimene kord möödus immuunvastuse loomiseks liiga kergelt; immuunsüsteemi nõrgestavad ka teised tervislikud seisundid; isik puutus kokku suure viirushulgaga enne, kui immuunsüsteem reageerida jõudis...

On ka neid, kelle kehas lihtsalt ei teki teatud patogeenidele piisavalt tugevaid immuunvastuseid – miks, seda asjatundjad veel vastata ei oska.

Inimkeha jaoks on normaalne tundmatu viirusega kokku puutudes selle vastu mingil tasemel immuunsus luua ja iga järgneva kokkupuute järel immuunvastust tugevdada. See nähtus on kergemini jälgitav laste puhul, sest täiskasvanud inimese jaoks on haruldasem tema jaoks uue viirusega kokku puutuda.

Kinnitatud taasnakatumiste kõrval on palju selles kahtlustatud patsiente, aga ametlikku statistikasse ei lisata neid mingi puuduva olulise infojupi tõttu – puudub kinnitatud laboridiagnoos, sekventsitav viirusenäidis vm.

Tihtipeale naasvad kaebused algse nakkuse tõttu. Viirus võib käivitada kehas põletikulise vastuse, mis võib pead tõsta suisa nädalaid hiljem ja põhjusetada näiteks väsimust või südameprobleeme.

Halvimal juhul – kui immuunsüsteem pole piisavalt tugev – tekib isegi krooniline madalatasemeline nakatumine, mille puhul viirust ei saagi päris kontrolli alla. Seda juhtub näiteks ka grippi nakatumise puhul.

SARS-CoV-2 on üsna osav organismi sisse hiilima – immuunsüsteemil läheb aega, et selle kohaolu märgata ja kaitse luua. See vaheperiood võib põhjustada liiga tugeva immuunreaktsiooni, mis võib olla patsiendi tervisele kokkuvõttes ohtlikum kui nakkus ise.

On alust loota, et vaktsineerimine annab suurema tõenäosuse viiruse vastu tugev kaitse omandada kui COVID-19 korra läbi põdeda. Vaktsiin ei tekita kehas liiga tugevat reaktsiooni ja võib kauemaks "koroonakaitse" kehamällu jäädvustada.